tag:blogger.com,1999:blog-47115572122345275712024-03-17T17:37:27.324-07:00Võro keelen võro keelestVõro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.comBlogger38125tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-62695122870699398582024-03-17T17:31:00.000-07:002024-03-17T17:36:56.184-07:00Lumikelläq<p> </p><p style="text-align: center;"><br /><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7q6uLMWjszHvt_kAAzkCyOMbdge0VlP5MkpCRrZgt0ynw26f7USgY4l9yVrAHcR8iacNOYyDTNgxM34ZAD7LadeBFIyJ70QGJX8D7prKU5R-Wfwtf_3nf4PclVfM7JDSB2APAyb52x-2VJ_7QVBq3sCXb5YV7a-tG08hAduv5fv6M0E3jhVpoK13s2Eo/s998/Screenshot%202024-03-18%20at%2000.49.59.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="744" data-original-width="998" height="274" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7q6uLMWjszHvt_kAAzkCyOMbdge0VlP5MkpCRrZgt0ynw26f7USgY4l9yVrAHcR8iacNOYyDTNgxM34ZAD7LadeBFIyJ70QGJX8D7prKU5R-Wfwtf_3nf4PclVfM7JDSB2APAyb52x-2VJ_7QVBq3sCXb5YV7a-tG08hAduv5fv6M0E3jhVpoK13s2Eo/w366-h274/Screenshot%202024-03-18%20at%2000.49.59.png" width="366" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Mu latgali sõbra Šuplinska Ilga tett lumikelläpildikene, <br />timä Näoviho saina päält üles koŕat.</td></tr></tbody></table></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;"><i>Lumikelläq ~ lumõlilliq ~ lumõninniq</i>. Um varahinõ kevväi, urbõkuu, nimäq õkvalt häitseseq. </span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">K</span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">u muido um iks niipiteh, et võro keeleh pruugitas vähändäjä-meelütäjä-hellütäjä tähendüsega sõnno (deminutiivõ) rohkõmb ja eesti keeleh veidemb, sis mõnikõrd või vastapiteh kah ollaq, nigu um näütüses naidõsammo varahaidsi keväjäidsi lillikeisiga. Naid külh muidoki saa ka võro keeleh hellütävält <i>lumikelläkeisis</i> vai <i>lumõkelläkeisis</i> kutsuq ja ma piät tunnistama, et või-ollaq külh eesti keele mõost nii ma esiq inämbüisi tiigi, a vähämbält sõnaraamadu perrä olõ-õi meil nail joht säänest hellütüslõppu peräh. Samal aol eesti keeleh um nail naid kogoni kats tükkü takah ilolõmah: -<i>u</i> ja -<i>ke</i>. </span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">Seo pääle tulõ mul miilde, et kooliaol mu pinginaabri, kah Navi külä poiskõnõ, väega suur punnvõrrõ (üts mu vähä illatsõmba ao oppaja kutś naid minkagiperäst <i>põnnvõrrõs</i>) ja kõõ muu tekniga huvilinõ, tävveste võrokiilside vanõmbidõ lats, a kooli, liina ja parõmba elo pääle saamisõ jaos eestikiilses kasvatõt, nigu meist inämbüs jo tuul aol olõma tükke, kutś eesti keeleh saiakõisi kah <i>saiukõisis – saiukesed. </i>Tuud saa vaest pitäq </span><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5); color: #050505; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">ületaotlusõs ehk hüperkorrektsusõs, a kas pinginaabri olľ tuu sääntse sõnamoodukõsõ esiq vällä mõtõlnuq vai jo ummi timäga eesti kiilt kangutajidõ, kuigi muido tävveste võrokiilside vanõmbidõ vai kinkagi muu käest hindäle külge opnuq, tuud joht ei tiiäq.</span><i style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;"> </i><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">Mi käve naid muq jaos <i>saiakõisi</i> ja tää jaos <i>saiukõisi</i> kõgõ </span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">kerigu takast kulinaariapoodist ostmah, pia egä päiv vaest, selle um nii selgehe meeleh. Massiq viis kopkast tükk ja olliq päält tuhktsukruga (võro sõnaraamadu perrä saa taad külh üldäq palľo ilosamba hellütüslõpulidsõ sõnagaq – </span><i style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">tsukrujauhkõsõgaq</i><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: inherit; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">) üle poodõduq, nii et olliq päält pia sama valgõq ku lumikellä(kese)q. </span></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-28528853211681967882023-11-02T07:19:00.023-07:002023-11-02T16:33:39.556-07:00VIIJIPUU JA VIIJIMARI<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBqdDD-BfHkuSOMc86YAgXrT_iZiLARNdewcPvqmPxIFPeEL7sVgVZfi6G5QSnGPmDD4RBmsUeMT2mZe3anLbmNFggp8oqtygXbi7oenhRhZCm4FpG-USoEM_qkcB1GCFxGce-VMuzpQo2qUCSzZ-JvnNqb-wSdS5EPFCqd5JPSaEdToMaLfcVMYF5Ryg/s1034/Screenshot%202023-11-02%20at%2013.28.49.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1034" data-original-width="826" height="524" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBqdDD-BfHkuSOMc86YAgXrT_iZiLARNdewcPvqmPxIFPeEL7sVgVZfi6G5QSnGPmDD4RBmsUeMT2mZe3anLbmNFggp8oqtygXbi7oenhRhZCm4FpG-USoEM_qkcB1GCFxGce-VMuzpQo2qUCSzZ-JvnNqb-wSdS5EPFCqd5JPSaEdToMaLfcVMYF5Ryg/w419-h524/Screenshot%202023-11-02%20at%2013.28.49.png" width="419" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br /><span style="font-size: medium;">Sõna </span><i style="font-size: large;">viijipuu</i><span style="font-size: medium;"> vana lõunaeesti tarto kiräkeele </span><br /><span style="font-size: medium;">kõgõ vahtsõmbah, 1905. aastaga vahtsõh testamendih </span><br /><span style="font-size: medium;">(lk 38, Matteusõ evangeeliümi pt 21 lõiguq 19–21).</span><br /><span style="font-size: medium;">Seo sõna võisiq vanast kiräkeelest vahtsõhe üle võttaq.</span><br /><span style="font-size: medium;">Tõõnõ illos umaperäline sõna sama leheküle pääl um </span><i style="font-size: large;">imetelemä</i><span style="font-size: medium;">.</span><br /><span style="font-size: medium;">Ka taad võisiq täämbätsel pääväl hariligu uma sõna </span><i style="font-size: large;">imehtämä</i> <br /><span style="font-size: medium;">ja eestimõolidse </span><i style="font-size: large;">imestämä</i><span style="font-size: medium;"> kõrval inämb pruukiq. Um jo </span><br /><i style="font-size: large;">imehtel(l)emä</i><span style="font-size: medium;"> võro sõnaraamatuhki tävveste olõmah.</span><br />Seoh testamendilõigukõsõh um ka üts väiku trüküviga – <br />tah um üteh paigah kirotõt <i>ära</i>, miä piät loomuligult <br />olõma <i>ärä,</i> ja muial testamendih nii umgi.</td></tr></tbody></table><p><br /></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Naksi täämbä ütte keeleasja kaema umast vanastimäst Ellast (näiopõlvõnimega Kürsä Ella) perrä jäänüst vahtsõst testamendist. Tuu um vana lõunõeesti tarto kiräkeele vahtsist testamendest kõgõ vahtsõmb ja viimäne, 1905. aastagal Tarto liinah vällä ant. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Taast raamatust ma aig-aolt iks kae määntsitki keeleasjo vana lõunõeesti kiräkeele kotsilõ. Maru hää keelega raamat um. Tuust, miä sääl kõik keele poolõst häste um, võisiq kunagi umaette pikembähe kirotaq, a täämbä löüdse säält tävveste muusiäh üte muq jaos väega põnõva ja seeniq tiidmäldä sõna – <i><b>viijipuu</b></i>.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Tõtõstõ es olõq inne trehvänüq, et meil lõunõeesti keelih seo sõna niiviisi ollaq või. A ku märkmä naadaq, sis muidoki, mille eiq, väega häste passiski õkva niimuudu. Selle et võro keeleh um tuu jo tävveste riigliperäne sääne astmõvaeldus, et tugõvah astmõh um <i>k</i> vai <i>g</i> ja nõrgah kaos tuu ärq vai jääs perrä <i>j </i>vai<i> vv</i>:</span></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">lugu - <b>luu</b> - luku</span></i></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">sugu - <b>suu</b> - suku</span></i></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">higi - <b>hii</b> - hiki</span></i></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">poig - <b>puja</b> - poiga</span></i></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">ruug - <b>ruvva</b> - ruuga</span></i></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-family: inherit; font-size: medium;">Kuigi peris täpsähe seo <i>viiji</i> samma ritta ei sünnüq ja kõigih miiq naabri- ja inämbüseh kavvõmbihki keelih um seoh sõnah <i>g</i> vai <i>k</i>, a mitte <i>j</i>. Õnnõ läti keeleh olõ-õi tuu peris nii. Sääl pruugitas seoh sõnah <i>g</i> pehmend vastust <span style="background-color: white; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><i>ģ, </i>miä kõlas nigu</span><span style="background-color: white; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"> <i>d´ </i>vai<i> dj</i></span><span style="background-color: white; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><i><span>:</span></i><span> <i>v</i></span></span><span style="background-color: white; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><i>īģe</i> [viidje], <i>v</i></span><span style="background-color: white; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><i>īģeskoks</i> [viidjeskuoks] 'viijipuu'.</span> Ka ei passiq seo sõna uma astmõvaeldusõ poolõst kokko sääntside kõla poolõst lähkeisi sõnnoga ku</span></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">riik´ - <b>riigi</b> - riiki</span></i></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">viik´ - <b>viigi</b> - viiki</span></i></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><span>Nail um jo nõrgah astmõh <i>g</i>. A tullõv paistus seo sõna meile hoobis alambśaksa keelest (vrd keskalambśaksa </span><span style="text-align: left;"><span style="font-family: inherit;"><i>vīge</i></span></span>), koh timä välläütlemine olľ midägi säänest ku <i>fiije</i>. Ni ku mi võta sis seolõ umalõ <i>viijile</i> algmoodus tugõva astmõga moodu <i>viiǵ</i>, sis passis tä ummi tüvevaelduisi poolõst peris ilosahe säänest tüüpi sõnno ritta, ku <i>tsuug, ruug,</i> ka <i>poig</i>, a esiqeränes täpsähe käänüs tä sääntside sõnno muudu, ku <i>siig - siia</i> [siija] ja <i>liig - liia</i> [liija]:</span></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">ruug - <b>ruvva</b> - ruuga</span></i></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">poig - <b>puja</b> - poiga</span></i></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><i>siig - <b>siia</b></i> [siija] - <i>siiga</i></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><i>liig - <b>liia</b></i> [liija] - <i>liiga</i></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><i>viiǵ - <b>viiji</b></i><i> - viigi</i></span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Esiqhindäst jo võisiq ka <i>viiji</i> kiräpildih <i>j</i> ärq jäiäq, sammamuudu ku <i>liial</i> ja <i>siial, </i>õnnõgi et sis tulnuq sõnna kõrvuisi kolm <i>i</i>-d: <i>viii</i>. Sääntsil kõrrol um võro keeleh hariligult iks naidõ <i>i</i>-de vaihõlõ lugõmisõ-kirotamisõ kergendämises <i>j </i>kirotõt. Näütüses kiroda mi hariligult niisama ka sõna tiidmä <i>i</i>-minevigumuudõ – <i>ma tiiji - sa tiijit </i>jne (hariligult pruugitas seost sõnast külh hoobis <i>sõ/se</i>-tunnussõga minevikku, <i>tiidse</i>, a mõnikõrd harva või kuuldaq ja nätäq iks ka vanno <i>i</i>-mineviguga muudõ)<i>. </i>Tõõnõ võimalus um kirotaq sääntsih kõrvuisi kolmõ <i>i</i>-ga sõnamoodõh <i>i</i>-de vaihõlõ tähe välläjätmismärk ehk ülemäne koma<span style="font-family: times;"> </span><span style="background-color: white; color: #202122; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span title="Finnish-language text"><span lang="fi"><span style="font-family: times;">’,</span> </span></span></span>nt <i>tii</i><i style="background-color: white; color: #202122; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span title="Finnish-language text"><i lang="fi"><span style="font-family: times;">’</span></i></span></i><i>i, vii</i><i style="background-color: white; color: #202122; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span title="Finnish-language text"><i lang="fi"><span style="font-family: times;">’</span></i></span></i><i>i</i>, sammamuudu ku tuud tetäs näütüses ka soomõ keeleh nõrgah astmõh ilma <i>k</i>-lda sõnnoga: <i>vaaka - vaa</i><i style="background-color: white; color: #202122; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-color: initial; text-decoration-style: initial; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span title="Finnish-language text"><i lang="fi"><span style="font-family: times;">’</span></i></span></i><i>an '</i>kaal - kaalu<i>'</i>. Seod kirotusvõimalust olõ-õi muq teedäq võro keeleh sääntside sõnamuudõ man seeniq siski pruugit.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Külh um sõnamoodul <i>viiji</i> väega vanamoodulidsõh võro keeleh olõmah tävveste samakujolinõ sõnamuud <i>viiji</i>, miä um hoobis tegosõnamuud – väega haroldanõ ja vanaperäline võro keele personaalnõ passiiv:</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">olõviguh</span></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">ma viiä - </span></i><i><span style="font-size: medium;">sa viiät - </span></i><i><span style="font-size: medium;">tä viiäs</span></i></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">mineviguh</span></p><p style="text-align: justify;"><i><span style="font-size: medium;">ma <b>viiji</b> - </span></i><i><span style="font-size: medium;">sa viijit - </span></i><i><span style="font-size: medium;">tä viidi</span></i></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Tuu <i>ma viiji </i>tähendäs sis täämbädse päävä võro keeleh, et <i>minno viidi. </i>Näütüses vanost kõrralaulõst või löüdäq ligilähkühe sääntsit laulurito ku <i>sis mi viiä Vinnemaalõ</i> 'sis meid viiäs Vinnemaalõ', miä mineviguh um <i>sis mi viiji Vinnemaalõ</i> 'sis meid viidi Vinnemaalõ'. Tegeligult taha-ai joht sukugi taa Vinnemaalõ viimisega tah tśurkiq, taa um üts jälle asi, sakõstõ tähendäs kiudutamist, a et taa elo meil tah Vinne piiri lähküh sääne um olnuq, sis vanost laulõst taad löüd ja näüdüsses passis taa taaha häste.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Eesti keeleh, nigu teedäq, olõ-õi sääne helüpaar ku <i>ji</i> umihsõnoh ülepää võimalik. Taad um eestläsel õkva rassõ ja loomuvastanõ vällä üteldäq. A nigu soomõ, nii ka võro keeleh um taa tävveste harilik (kasvai näütüses tegijänime mitmusõh: <i>tegi<b>ji</b>t, nägi<b>ji</b>l, vidä<b>ji</b>le</i>). Tuuperäst või kokkovõttõh vällä pakkuq, et võro keeleh võisiq edespiteh külh julgõhe pruukiq eestiperädse <i>viigi</i> (nigu tuu ka parhilladsõh eesti-võro sõnaraamatuh <i>viigimaŕa</i> artiklist löüdäq um) asõmõl iks miiq umma vanna ja ka miiq vanah kiräkeeleh harilikku <i>viiji</i>-tüvve: <i>viijipuu</i> ja <i>viijimari</i>.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Et õkva parhilla, sügüse, umgi viijimarjo huuaig ja miiki poodõst või naid noq aig-aolt löüdäq, sis soovi kõigilõ hüvvi pehmit ja magõhit viijimarjo ni mõnusat viijimaŕasüümist.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><i>Sullõv</i></span> </p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-78453789770437554172023-04-08T17:41:00.013-07:002023-04-09T03:23:38.580-07:00 Paar vanna kilstakõist võro keele häötämise luust<p><span style="font-size: medium;">Tuu kurb fakt um muidoki ammuq teedäq asi, et võro kiilt Eestih jo vähämbält päält saa aastaga um proovit kõrvalõ tougadaq ja vällä kitskuq. Tuud um tett õkva ku eesti keele hüäs ja edenemises. Võro kiilt um eesti keele tii päält iist ärq aet. Siski egä kõrd, ku jälq mõnõ seo võro keele ärqtapmisõ aktsiooni ütsikaśa pääle trehvä, sis jälq imehtä tuud ja um perädü hallus kaiaq. </span></p><span style="font-size: medium;">Seokõrd sai Plado Heleni käest juhatusõ sääntse kirotusõ mano üteh aolehe <a href="file:///Users/juvasul/Downloads/Olewik.pdf" target="_blank">Olevik 1895. aastaga numbrih (nr 30)</a>, koh seletedäs tävve tõsihusõga, et võro kiilt es pidänüq inämb sukugi raamatidõ ja kirotamisõ keeles pruukma. Täpsämbähe um tah külh juttu kerigu lauluraamatist ja näide keelest, a tuu mant tuldas kipõstõ väega kimmä ja selge järeldüse mano, et mitte määnestki kirotõdut võro kiilt olõ-õi inämb vaia ja Eesti ainugõnõ kiräkiil tohes õnnõ Talliina kiil ollaq.</span><div><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj12cylAUpnQfnO1Zc-8sF30FmQcWCqNoIG4jl-NNqrsFY-XlQnxgt2WKU23ldvg1OHwKfziW47s3_jkyZWNd2XHeIhYk_XVeU_gTTqPvGo6J6iiS8nONS1j6vsrjPnjTkNANWVXJtjUuwsXmW1Jht2HQ81JIhnATuKFYcCs1dJsbdpEMOhchYRmV6n/s1128/Screenshot%202023-04-09%20at%2001.32.05.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1128" data-original-width="600" height="797" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj12cylAUpnQfnO1Zc-8sF30FmQcWCqNoIG4jl-NNqrsFY-XlQnxgt2WKU23ldvg1OHwKfziW47s3_jkyZWNd2XHeIhYk_XVeU_gTTqPvGo6J6iiS8nONS1j6vsrjPnjTkNANWVXJtjUuwsXmW1Jht2HQ81JIhnATuKFYcCs1dJsbdpEMOhchYRmV6n/w423-h797/Screenshot%202023-04-09%20at%2001.32.05.png" width="423" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br />Vällävõtõq 1885. aastaga aolehe Olevik artiklist.<br /><br /></td></tr></tbody></table><div><br /><div><span style="font-size: medium;">Tuu man um umaette põnnõv fakt tuu, et nail 19. aastagasaa lõpuaastil kõnõlda-ai tah lõunõeesti kiräkeele mõttõh inämb mitte tarto keelest ja tartokiilsist raamatist, a joba võro keelest, võro keele kirotamisõst ja võrokiilsist raamatist. Lõunõeesti kiili võro keele pääle taandamist om tegeligult nätäq ka <a href="http://dspace.ut.ee/handle/10062/55316">Wiedemanni võro keele grammatiga</a> edesõnast aastagast 1864, koh tä ütles võro keele küündüvät pia Viländi liinani vällä. Ni samma um tundaq ka <a href="https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100933" target="_blank">Johann Hurda 1885. aastagal ilmunu võrokiilse aabidsa</a> edesõnast, koh kah kõnõldas õnnõ võro keelest, a tarto keelest ei sukugi. Tuusama vana võrokiilse aabidsa edesõnast löüd ka võro keele eesti rahva ütisüse hääs ohvõrdamisõ motiivi, a sääl külh iroonilidsõh võtmõh, mitte olõ-õi tuud tahet vai tuuga nõuh olt. </span></div><div><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZWpAWd-TiU-4JZQBJXdnjHRwchjcenDRiL_NHZc8UxdQk3YMQj0pUDR1j16aeqwFkZ4p8F7FBxRBhofhN6f4JJmZEe06kpQzZ3sbQ7Sr-Ay7ENY1LGP8EToU5hEJZOmo9PLsPTysabGxXhBXlTr9jwWTK2uEAPon2GyOO9gGVc9-6RYTwFXbfYDYh/s1514/Screenshot%202023-04-09%20at%2002.32.17.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="974" data-original-width="1514" height="357" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZWpAWd-TiU-4JZQBJXdnjHRwchjcenDRiL_NHZc8UxdQk3YMQj0pUDR1j16aeqwFkZ4p8F7FBxRBhofhN6f4JJmZEe06kpQzZ3sbQ7Sr-Ay7ENY1LGP8EToU5hEJZOmo9PLsPTysabGxXhBXlTr9jwWTK2uEAPon2GyOO9gGVc9-6RYTwFXbfYDYh/w553-h357/Screenshot%202023-04-09%20at%2002.32.17.png" width="553" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><br />Vällävõtõq Johann Hurda 1885. aastaga võrokiilse aabidsa <br />"Wastne Wõro keeli ABD raamat" edesõnast.<br /><br /></td></tr></tbody></table><div><br /></div><div><span style="font-size: medium;">Ku seol miiq imäkeele kõrvalõtoukamisõl ummaq joba nii vanaq ja tah nimmatust viil vanõmba'ki juurõq (ütte-tõist tuu kotsilõ või lukõq ka näütüses <a href="http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/541/lobu.pdf" target="_blank">Terje Lõbu 2005. aastagal kirotõdust magistritüüst</a>), sis olõ-õi joht midä imehtäq, et täämbätsel pääväl võro keele haridustõ, meediähe jm ütiskunnaello ni läbi tuu perrihe tagasi tuuminõ käü nii vastavuulu ja vaivalidsõlt. Keele vahtsõst ellotuumist kisk kõva jovvuga tagasi pia paarisaa aastaga vastapididse tüü ja mõttõ ehk võro keele välläjuurmisõ inerts. </span></div><div><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div><span style="font-size: medium;">Ku mi tuust vanast vastajovvust noq peräkõrd kuigimuudu jako saanuq, olnuq kõik võimalik ja võro kiil võinuq viil kavva kestäq.</span></div></div><div><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div><span style="font-size: medium;"><i>Jüvä Sullõv</i></span></div>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-29686595152971211212023-03-13T23:36:00.001-07:002023-03-14T00:16:05.289-07:00Võrokõsõ kolm kaemist<p><span style="font-family: arial;"> „Kaeq perrä!” Kas tuu ütelüs ei olõq üts kõgõ harilikumb
viis tsusataq võro kiilt talnakiilse jutu sisse? Ku estläne tuud kuuld, sõs
saasõ jo alati arvo! Olkõq et arvosaamise sundust ei olõq: viil 2018. a. ÕS
teedüstäs märksõna „kaema” man „<i>murd</i>”. Nii et riigikiil „kaemist” iks
perüs umast ei tunistaq, mis tost, et tä ka raadion ja postilehen ette tulõ.</span></p><p><span style="font-family: arial;"><span style="text-indent: 14.2pt;">A ku lajan tähendüsen mõistvaq
võrokõsõq esiq põrõlaq siid armsat sõnna tarvitadaq? Ku üldäq: „Kaeq perrä, kas
vesi om kuum!”, kas sis tuldas tuu pääle, et kaiaq saat ka käega, mitte õnnõ
silmiga? Tõtõstõ: lõunõesti „kaema” haard hindä ala nii soomõ „katsoa” ku
põh´aesti „katsuma” tähendüseq, nii et siinmail olõ-i „katsuma”-sõnna ülepää
vaja lännü ja „Kaeq perrä!” vastussõst talna keeli või ollaq ka: „Katsu
järele!” Tarto keelengi üteldi: </span><i style="text-indent: 14.2pt;"><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">ülekohuss kotin ei saesa</span></i><span style="color: #333333; text-indent: 14.2pt;">,</span><span style="color: #333333; text-indent: 14.2pt;"> </span><i style="text-indent: 14.2pt;"><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">temä om
`õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä </span></i><span style="text-indent: 14.2pt;">(Puhja). Tulõ
vällä, et „kaemine” sais meil ku sünonüüm „kobimise”, „kumpamise” ja tõisi
särtside kõrval ja „käega kaemine” olõ-i märnegi ümbreütlemine.</span></span></p><p><span style="font-family: arial; text-indent: 14.2pt;">Aga om viil ka kolmas kaemine –
tollõn tõõsõn esti „katsuma” tähendüsen: perräpruummine. Ku jõvvumeheq tahtvaq
teedäq, kua näist kõvõmb om, sõs nakassõq „jõudu kaema”, olkõ maadlõmisõ vai
luurividämisega. Muuńasjutun võtt nõid „umma kunsti kaiaq”. Ka opõtajidõ
„koolikatsumine” oll´ meil hoobis „koolikaemine”. Ja umast kotost ma tiiä viil
säräst tarvitust, miä om võõras nool´e mu tutvilõ, kiä kavvõmbal Võromaal
elässeq. </span></p><p><span style="font-family: arial;"><span style="text-indent: 14.2pt;">Mi siin Räpinä jao pääl ja Võnnu puulgi kõnõlõmõ „kaemõ riidi liina
minnäq,” „kaemõ sii nätäl puuq riita saiaq.” Tuu om iks siisama tähendüs, õnnõ
inämb sinnäq ’kavatsema; ärgitama’ poolõ. Paistus, et muialpuul Võromaal
(Kanepin, Urvastõn, Rõugun) om tuu jaost ollu sõna „kukutama”: </span><i style="text-indent: 14.2pt;"><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">ma olõ jo mitu
nädälit kukutanu˽`liina minemä</span></i><span style="text-indent: 14.2pt;"> (Rõugu). Kost külh särne sõna om
sündünü? Kas tõtõstõ om täl midägi tegemist kukkamisega: et kukutat ja kukutat,
a saa-ai ärq kukatus? Võissi jo vahtsõst pruukma naataq, niisamadõ ka perrä
kullõldaq, kas kiäki viil mälehtäs-tarvitas. Ja üteliisi meelen pitäq neid
kõiki kolmõ vai viil inämbät kaemist, miä võrokõisil autasõq sii ilma asjo
ummamuudo nätäq.</span></span></p><p class="MsoNormal" style="text-indent: 14.2pt;"><span style="font-family: arial;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Hüvvä emäkeelepäivä!<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;">Kala Urmas<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><span style="background-color: white; color: #222222;">Näütelauside läteq om "Eesti murrete sõnaraamat": </span><a data-saferedirecturl="https://www.google.com/url?q=https://www.eki.ee/dict/ems/&source=gmail&ust=1678861710757000&usg=AOvVaw2J5bhutpGoPZB1vDE3Fyk5" href="https://www.eki.ee/dict/ems/" style="background-color: white; color: #1155cc;" target="_blank">https://www.eki.ee/dict/ems/</a><span style="background-color: white; color: #222222;">.</span></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-57638507989862735942023-03-05T04:42:00.015-08:002023-03-05T06:21:04.386-08:00Ei viisiq-sutaq vai ei jovvaq-kõhtaq?<p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4f9T35nd0gVSfp6VbdQ7DiUtppcu-KjcfpRTQUH9xgdHEgjGxCUxfAbo_BLQCuymptsXVxrOHXjxDdwaUnm9xcH39iR6CiRZJCHHyAtITV36JN21Ade4LBhU7TrV7l_XS4sG3d0lwM1Qz75EDHaJGpvWSHUOZTm-FKGzTZTkIFupD5rhLBHTEB7tc/s1695/sutma-suutma-ko%CC%83htama.png" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1544" data-original-width="1695" height="530" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4f9T35nd0gVSfp6VbdQ7DiUtppcu-KjcfpRTQUH9xgdHEgjGxCUxfAbo_BLQCuymptsXVxrOHXjxDdwaUnm9xcH39iR6CiRZJCHHyAtITV36JN21Ade4LBhU7TrV7l_XS4sG3d0lwM1Qz75EDHaJGpvWSHUOZTm-FKGzTZTkIFupD5rhLBHTEB7tc/w583-h530/sutma-suutma-ko%CC%83htama.png" width="583" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: arial;">Võro <i>viismä, sutma</i> um innekõgõ eesti <i>viitsima</i>. <br />Võro <i>joudma, kõhtama</i> um eesti <i>suutma, saama, jaksama</i>.</span> </td></tr></tbody></table><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><span style="font-size: medium;"><span style="font-family: arial;">Õkva loi Näovihost Sarvõ Õie setokiilset juttu "</span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: arial; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">Viisi-i, suta-ai". Tä kiroť sääl nii: "</span><span style="background-color: white; color: #050505; font-family: arial; orphans: 2; white-space: pre-wrap; widows: 2;">Mõntkõrd tulõ külge kiusaja Laiskus. Vots sis viisi-i midägi’ tetä’, suta-ai kohegi’ minnä’. Vaehtõpääl piat võtma vasta laisaelo. Laiskusõl om uma plaan, uutkõ’, uutkõ’, umadsõ’, kül’ tä joud ka’ kõigi tii’ mano. Proomkõ’ õks kotoh olla’ ku tä tulõ, sis om hüä videldä’ ja laisapäivi pitä’."</span></span><p></p><p><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5); color: #050505; orphans: 2; widows: 2;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Väega õigõhe kirotas. Mul um peris sakõstõ kõrva-silmä jäänüq, et seo ilma aigo tükütäs võro ja seto keeleh kah eesti keele perrä mõtlõma ja ütlemä, nigu olnuq <i>sutma</i> sama ku eesti <i>suutma</i>. A tä olõ-õi. <i>Sutma</i> um võro ja seto keeleh iks edimält ja innekõgõ sama ku <i>viismä</i>, nigu taastsamast jutukõsõstki tuu ilosahe vällä tulõ. Ja eesti keele <i>ei suuda</i> um miiq keeli <i>ei jovvaq </i>vai <i>jovva-aiq</i>.</span></span></p><p style="orphans: 2; widows: 2;"><span style="color: #050505; font-family: arial; font-size: medium;"><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5);">Peris puhtani essütüssõnos ei saaq seod <i>sutma – suutma</i> sõnapaari pitäq, selle et esiki "Võro-eesti-võro sõnaraamatuh" lääväq näide tähendüseq viirtpiteh kokko. Nii lövväki-i seod paari "Võro-eesti essütüssõnaraamatust". A vähekese essütäjä taa täämbädse ao pruukmisõ man siski um ja tuuperäst väikut seletüst taht.</span></span></p><p style="orphans: 2; widows: 2;"><span style="color: #050505; font-family: arial; font-size: medium;"><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5);">Tõõnõ sõna, miä eesti <i>suutma </i>võro vastussõs häste passis, um <i>kõhtama. </i>Et <i>maq inämb ei kõhtaq – ma enam ei suuda. </i>Seo <i>kõhtama </i>um külh sääne väega vana ja unõhtõt sõna, midä täämbätsel pääväl kiäki väega inämb ei tiiäq. Vanõmbah võro keeleh um taa siski olõmah olnud. Niisama või tedä vanast tartokiilsest vahtsõst testamendist löüdäq, näütüses Matteusõ 5:36 (kaeq pilti). Eestikiilseh uueh testamendih um seo kiräkotusõ <i>kõhtama</i> vastus külh hoobis <i>saama </i>vai <i>võima</i>, a lätt jo taagi <i>suutmisõ </i>tähendüsega peris ilosahe kokko. </span></span></p><p style="orphans: 2; widows: 2;"><span style="color: #050505; font-family: arial; font-size: medium;"><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5);">Mu meelest um <i>kõhtama </i>nii hää ja illos vana uma sõna, et taad võisiq täämbätsel pääväl vahtsõst julgõmbahe pruukma naadaq.</span></span></p><p style="orphans: 2; widows: 2;"><span style="color: #050505; font-family: arial; font-size: medium;"><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5);"><br /></span></span></p><p style="orphans: 2; text-align: left; widows: 2;"><span style="color: #050505; font-family: arial; font-size: medium;"><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5);"><i>Sullõv</i></span></span></p><p style="orphans: 2; widows: 2;"><span style="color: #050505; font-family: arial;"><span style="background-color: white; caret-color: rgb(5, 5, 5); font-size: 15px;"><br /></span></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-34043841586614507372023-02-06T07:31:00.002-08:002023-02-06T07:58:11.400-08:00Kodu saat sõs, ku koolõt<p><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Ku mu latsõpõlvõn inemiseq koskilt kodu naksiq minemä, ütliq
nä sakõstõ, et läämi ärq tarõ manuq. Taa ütlemine omgi harilik, selle et tarõkõisin
jo eleti. A vahjõpääl pidult minnen ütliq mõnõq ka, et „läämi kodu“. Tuu pääle
löüdü õks alasi kiäki hambamiis, kiä jagasi umma tarkust, et „kodu saat sõs, ku
koolõt. Tarõ manu mindäs“.</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Aastit ildamb näi ma ütte filmi, kon määntsidegi mi
sugulasrahvidõ man olli üles võeduq surnumajakõsõq. Nuuq olli mõtsa seen
sääntseq kolmõnukalidsõq väikuq ehitüseq, vast olli postõ pääl kah, kon hoiõti
alalõ edevanõmbidõ luid. Ja noidõ kotsilõ ütel´ keelejuht selgede kah „kodo“.
Mul tull’ tuu pidult minegi lausõq jälki miilde.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Sõnal kodo vai kodu omgi olluq Kodaveren kõrvaltähendüs „toonela“.
Ja ütlemine „kodo saama vai kodo päsemä vai kodo lännüq“ tähendäski är
kuulmist. Eesti murdidõ sõnaraamatun (<a href="https://www.eki.ee/dict/ems/">https://www.eki.ee/dict/ems/</a>)
om Rõugõst üles kirutõt lausõq „Kiä koolõss, tuu kodo päsess“ ja Setomaalt
lausõq „Ko inemine om jo ar koolnuq, sis üldäss viil sedämuudo ka, et ar om
kodo lännüq“. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kodo</i> esi om tulõtõt
sõnast <i style="mso-bidi-font-style: normal;">koda</i>, miä om peri uurali
algkeelest. Täl om hulga vastussit mi kavvõmbin sugulaskeelin. Ma ei olõ kimmäs, a tegüsi sääne mõtõq, et tuu hoonõq, kon eletäs, om tarõ vai elotus, a miä sääl seen om, tuu om kodu vai kodo. </span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><span style="font-size: medium;">A sääne vana
tiidmine, sõna kõrvaltähendüs kuulmisõst ja tuust, miä päält kuulmist edesi saa, om elänü aastasatu
takast täämbädseni pääväni võru keelen hambamiihi tarkusõn.</span></span></p>
<p class="MsoNormal"><o:p><span style="font-family: arial; font-size: medium;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Fastrõ Mariko</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgM_P7fN6p8seqXlXiwlLCzTrtsvtZyIaJMXNjSZ0sGSwzPh3TRso-nWOKTiS5XOpeZOvs-WuA5EhQD_2XhVsgxs4eo855C6LDmjMAq6wDHXOpjIor9auoBFNX5w6Xj-5P3qKC970iskWRei7L1qnzVGtwoR81rawwAODS-JlVKJeVjS9EU0juxulhJ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3648" data-original-width="2736" height="374" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgM_P7fN6p8seqXlXiwlLCzTrtsvtZyIaJMXNjSZ0sGSwzPh3TRso-nWOKTiS5XOpeZOvs-WuA5EhQD_2XhVsgxs4eo855C6LDmjMAq6wDHXOpjIor9auoBFNX5w6Xj-5P3qKC970iskWRei7L1qnzVGtwoR81rawwAODS-JlVKJeVjS9EU0juxulhJ=w280-h374" width="280" /></a></span></div><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><br /><br /></span><p></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-34668675705071157592023-01-25T02:19:00.002-08:002023-01-25T02:28:51.462-08:00Otõmpää ja otś<p style="text-align: justify;"> <span style="font-size: medium;">Eläjänimetüseq om sääne osa sõnavarast, miä muutus küländ
ruttu. Suurist eläjist ei olõq tohtnu uma nimega kõnõldaq, kas jahiõnnõ
hoitmisõ peräst vai tuuperäst, et kurja hindä pääle es kutsnu. Tabusõnaq, nigu
üteldäs. Üts sääne vana sõna vällä tsurbnu sõna om <i>kahr</i> (soomõ keelen <i>karhu</i>).
Nii om nakat ütlemä eläjä kottalõ timä kahrõ karvadsõ kaska perrä. Vast viil ka
tuu perrä, et kahr om kahrõ loomuga (ja tuu om esiki viil pehmele üteld).</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-size: medium;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Vana õdagumeresoomõ sõna kahru kottalõ om rekonstrueerit *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">okci</i> [oktsi]. Umasütlejän käänüssen *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">okcen</i>. Tuu om nakanu muutuma õkva nii
nigu sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">üts </i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">üte</i>, eesti keele <i style="mso-bidi-font-style: normal;">üks </i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ühe</i>. Lõunaeesti keelen om <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kts</i>-ist alalõ jäänü -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">ts</i>: *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">otsi</i>,
nõrgan astmõn õnnõ -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">t</i>: *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">otõn</i>. Kõikin tõisin õdagumeresoomõ kiilin
om edimält alalõ jäänü <i style="mso-bidi-font-style: normal;">-ks</i>. Nii om
tuu sõna alalõ püsünü liivi keelen: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">okš</i>
’kahr’. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Soomõ keelen om vana perändsõna kuju <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ohto</i>. Tuu tegüsi nii, et edimält *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">oksi </i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ohden</i> (arvsõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yksi</i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yhden</i> muudu), a säält edesi kujusi nõrga astmõ vormist <i style="mso-bidi-font-style: normal;">o</i>-lõpuhelüga hellitüssõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ohto</i>. Lõunaeesti keelen olõssi täpsäle
samma tiid kujunu hellitüssõna *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">ot´o</i>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Kuis nii? Soomõ keelen om jo <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otso</i>, mõni vast om kuuldunu ja esiki kahru pildiga kaubamärki
nännü? Tuu tulõ tuust, et varajadsõq rahvaluulõ uurjaq arvssiq, et <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ohto</i> om savo murdõ muutusõ läbi tennü
sõna, õkva nii nigu soomõ kiräkeele <i style="mso-bidi-font-style: normal;">metsä</i>
om paiguldõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">mettä</i> ja savolaisil <i style="mso-bidi-font-style: normal;">mehtä.</i> Tuuperäst muudiq sõs rahvaluulõt
avaldavaq herräq sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ohto</i> kujulõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otso</i>. Soomõ rahvalõ tuu esiki miildü,
selle et sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">karhu</i> ollegi joba umakõrda
tabus muutunu. O<i style="mso-bidi-font-style: normal;">tso</i> võeti vasta ku
vahtsõnõ ümbreütlejä nimetüs eläjä kottalõ, kinkal om lag´a otsaesine.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Nii sõs omgi võru keele parlatsõs küll välläkoolnu sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otś </i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otõ</i> tävveste helüsäädüslik. Põh´aeesti keelen olõssi *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">oks </i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ohe</i>. Kats külänimme, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ohekatku</i>
’kahrulätte’ Rapla kihlkunnan ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ohepalu</i>
Kadrinan ommaq õkva puhtast põh´aeesti sõnast saadu. Otepää nimi Lõuna-Eestin
om jälki saadu tuust vanast lõunaeesti keele sõnast <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otś</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otõ</i>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Tuu, et mi arva, et harilik vana sõna kahru jaos om <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ott´</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">oti</i> ja et Otõmpää nimme seletedäs ku ’oti pää’, om mõotõt vanasaksa
edenime <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Otto</i> lainamisõst. Peritü sõna
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">otś</i> om edenimme <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Otto</i> muiduki mõotanu ja avitanu luvvaq pehmendüsega kuiu Ott´.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Või viil küstäq, et mille om Otõmpää võroperädse nime kesken
-<i style="mso-bidi-font-style: normal;">m</i>? Tuu om jälg sääl alalõ püsünüst
umasütlejä käänüsse <i style="mso-bidi-font-style: normal;">n</i>-ist. Muialt om
sääne <i style="mso-bidi-font-style: normal;">-n</i> kaonu, mõnõn ütsikun sõnan (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">maantii</i>) ja kotussõnimmin om taa vahel
alalõ püsünü, nt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Soontaga</i> vai baltisaksa
traditsiooni <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Odenpäh</i>. Ku õkva takan
tulõ -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">p</i>, sõs om hõlpsamb üteldä <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otõm</i>- ku <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otõn</i>-. Nii omgi jäänü. Kirälik traditsioon om suur mõotaja.
Näütüses kunagidsõ vana võru keele *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kirämpää</i>
and´ saksa kiilde <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kirrumpäh</i> ja säält
ummakõrda kirälikku eesti kiilde <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kirumpää</i>.
Võru rahvakeelen -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">m</i> alalõ es püsüq,
kantsi Võru liina küle all kutsuti XX aastasaa alustusõn kas Kiräpää vai
Kiräbä.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Küsümiisi tulõ manuq. Mille om kirälikun traditsioonin -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">d</i>: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Odenpe</i>,
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Odempe</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Odenpäh</i>? Tuud küsümist olõ eiq kiäki kõrdapiten seletänü, a vastaküsümises
halgatas, et mille om olõman saksa kardulisort <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Odenwald</i>? Tulõ vällä, et üts vanasaksa nimi Otto kõrval oll´ ka <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Ode</i> [oode], nõrga käändkunna umasütlejän
om sääl niisamatõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">n</i>-lõpp: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Oden</i>. Üleskirutajaq sakslasõq teiq
maakeelidse nime hindäle kodutsõs. Hää, et Läti Henrik kirut´ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Odenpe, id est Caput Ursi</i> ’seo tähendäs
kahru pää’, nii ei jääq nime alguperä suhtõn kahtlust.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-size: medium;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Saarõ Evar<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">PS. Postitusõ keeleaoluu osa om üle kaet Soomõ keele kõgõ
vanõmba sõnavara etümoloogilidsõ võrgusõnaraamadu abiga. Lõunaeesti om sääl üts
säitsmäst vanast keelest, minka abiga sõnnu kõrvuisi säetäs. Säält või ka lukõq,
et <i style="mso-bidi-font-style: normal;">otś</i>-sõna küünüs Mordva kiili
manuq: <span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">ersä
keele <i><span style="background: white; color: #202122;">оvtо</span></i> ja mokša
keele <i><span style="background: white; color: #202122;">oftă</span></i> ’kahr’</span>. </span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: left;"><span style="font-size: medium;">Kaeq kah tuud sõnaraamatut: <a href="https://sanat.csc.fi/wiki/Etymologiawikin_hakusanat">https://sanat.csc.fi/wiki/Etymologiawikin_hakusanat</a><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-size: medium;"> </span></o:p></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><o:p><span style="font-size: medium;"></span></o:p></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEifs9IM8T8ez4rxxVkhLTkxB2wPMc7PD6vjHO8EyinGYZOytE_ELSIhOUMPlN1IoJS6hcCiKKZpHPB-g0zwpM8pO7z_NGNePg8KBpS1f3xY5CfZ6m-RHMSkupwO8xhnTYA_93Gxliefog6pEt_GuodKpTdnJSAGsA9fe31I3xXVmJr7N_2YmoQmuCcM" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3212" data-original-width="3532" height="236" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEifs9IM8T8ez4rxxVkhLTkxB2wPMc7PD6vjHO8EyinGYZOytE_ELSIhOUMPlN1IoJS6hcCiKKZpHPB-g0zwpM8pO7z_NGNePg8KBpS1f3xY5CfZ6m-RHMSkupwO8xhnTYA_93Gxliefog6pEt_GuodKpTdnJSAGsA9fe31I3xXVmJr7N_2YmoQmuCcM=w259-h236" width="259" /></a></span></div><span style="font-size: medium;"><br /><br /></span><p></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-13828607644914531292023-01-16T08:33:00.005-08:002023-01-16T08:33:58.187-08:00Paar palviid vanavarakorjajilõ<div style="text-align: justify;"> <span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">Aastak oll´ 1888, ku
tull´ vällä (postilehen „Olevik”) Hurda Jakobi üleskutsmine </span><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">„Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”.</span><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">
Hurt pallõl´ periselt kattõ asja: rahvakeele ja rahvamälehtüisi
ülestähendämist. Kas tuu om kokkotrehvämine, et </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paar</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> ja </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">kats</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> siin ütte ja
samma hulka nimetäseq? Või-ollaq kah, selle et nii talina ku võro keeli saasõ </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paar</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> tähendädäq külh kattõ, aga ka
veetse suurõmbat nummõrd. Õnnõ talina keeli mi olõmõ harinu mõtlõma, et </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paari</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> mano käüvit sõnno käänetäs
mitmusõn, ku paarin olõvaq aśaq kääväq kokko (’paari(s)’, näütüsest </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paar kindaid</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">), ja ainsusõn, ku nä omaq
õnnõ osa suurõmbast hulgast (</span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paar päeva</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">).
Esti rahvakeelin või asi ollaq tõistmuudo, nigu näütäseq ka „Eesti murrete
sõnaraamat” ja „Vanapärase võru murde sõnaraamat”. </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">Paari</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> mano käüvit sõnno saat käändäq mitmusõn, ku jutt om ’katõst’
vai ’katsikist’ (võro keeli </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">lammas tõi paari poigõ</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> vai ka </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">osti üte
paari põrsakõisi</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">), a sama häste passis mitmusõn käänmine ka sõs, ku jutt om
’paarist-kolmõst’ (saarõ keelen </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">omal olnd paari räimid panni pöhjas</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">,
võro keelen: </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">mi sei tuu paar räimekeisi arq</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">). Võro kõnnõkeelen või ollaq
tuu muud kah joba unõhtunu, nii et pand imehtämä, ku loet ao- vai pikkusõmõõta
kottalõ, et </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paari päivi peräst massa sullõ arq</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;"> vai </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paar verstu iks
saa Puspurilt Plaanile</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">. Vet Hurt om uman üleskutsmisen tal´tanuq kotost
tutva moodo perrä: ku vaja kõnõldaq katõst(-kolmõst) aśast, sõs tä tarvitas
mitmust, nigu </span><i style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">paar palvi(i)d</i><span style="font-family: Arial, sans-serif; font-size: 11pt; text-align: justify;">.</span></div>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;">Hurt pallõs koŕataq
rahvamälehtüisi ja sääl üleskutsõn ütles tä noode kottalõ vällä sõna <i>vanavara</i>. Mi olõmõ harinuq võtma sii
sõna mõlõmbit puuli õkvatähendüsen: vara, miä om jäänüq vanast vai om peri vanast
aost. <i>Vara</i> nigu näütäsi häädüst (iks <i>vana vara</i>, mitte <i>vana koli</i>), aga nigu annassi ka mõistaq, et tuud saa-ai vahtsõ ilma
aigo inämb pruukiq nii nigu inne: tuu om ’saisma jäänü vara’. Üts löüdmine
pand´ mu kaema taa aśa pääle hoobis vahtsõ silmäga. Põlva kihkonnan, õkva Hurda
Jakobi naabrikülän At´stõn (Adistõn) elli hää laulja ja jutukõnõlõja Rammo Ann.
Joba 1938. a. võõti tä juttu helüplaadi pääle. Üts ülesvõet jutt oll´
pininokest, kiä inemiisi nuumssivaq, et näid perän praadist tetäq. Sääl jutun
pässiq nääde vangiq pagõma ja ku pininokiq kaema lätsiväq, <i>oll´ ait joba
tühi ja kõik vanavara vällä joba äräq joosnuq</i>. Nii et <i>vanavara</i> tähendäs siin selgehe ’tagavara’. Tuu om midägi, miä tege
su olõmise kinmäst ja om mõtõld tulõvaol tarvitamisest. Naksi otśma, kas tuu
tähendüs ka muialt vällä tulõ. Esti Keele Instituudist vastati mu pallõmise
pääle, et inämbüsi om tuu sõna külh köödet tähendüsega ’rahvalooming,
muinsusesemed’, a Muhumaal om sõski üteld <i>ma pane selle omale vanaks varaks </i>(’tagavaraks’). Edesi: Wiedemanni sõnaraamat kuulut´
kah, et vanavara on <i>Vorrath</i>, tuu
tähendäs ’tagavara’. Ja kõgõ viimätse kinnitüse and´ Esti Rahvaluulõ Arhiivist
üts Vahtsõliina jutus, kos kõnõldi näläao kottalõ, et „niikavva iks eleti, ku
viil mõnõl vannavarra oll´”. Jah, hääq võrokõsõq, kooniq om vannavarra, seeniq
elämeq!</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxEOhUOtiksxRosVfkmP23AYprVNfhMgPORZd5-lsbcxEakcCyIR-NsLAiQdpvtl3S6VQ3l6bQ28zn6sum_WpbCa-MxLJ7mGONYHrRnMo2m8ZJdoZ1oG10nbWPw3CGSprtK6HoSKglLhINnznV-sHo2aUzZ0wewp21moFodSnJe0hnGZDbk532txI2/s429/paar%20palvid%20(2).png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="310" data-original-width="429" height="231" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjxEOhUOtiksxRosVfkmP23AYprVNfhMgPORZd5-lsbcxEakcCyIR-NsLAiQdpvtl3S6VQ3l6bQ28zn6sum_WpbCa-MxLJ7mGONYHrRnMo2m8ZJdoZ1oG10nbWPw3CGSprtK6HoSKglLhINnznV-sHo2aUzZ0wewp21moFodSnJe0hnGZDbk532txI2/s320/paar%20palvid%20(2).png" width="320" /></a></div><br /><p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i style="text-align: left;"><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-language: HI; mso-fareast-font-family: NSimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">Urmas</span></i></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-15492475477522078162023-01-05T10:54:00.006-08:002023-01-05T11:41:07.821-08:00Süütmä — näläst söödät, a ku sälg süüdäs, sis süüdät<p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><i></i></span></p><table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><tbody><tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgf95kqE_MhOUn4IWQUvXqdDK6K9O8CghtfKavpg5aJkiaFqtt7onU3Sr5Bjru1V4y0XL2-qnj3Kr5J47FBet0HSX6-LrE294fk9NvwwbstjCVq36EGNkThLO0oA203L1OiuF0CccsY1hRRcglwWC3g7ctkrnNNCYLgXKnMdQyhXHrKLQsIgBJR2ulV/s1670/su%CC%88u%CC%88tma%CC%88.png" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1670" data-original-width="1165" height="650" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgf95kqE_MhOUn4IWQUvXqdDK6K9O8CghtfKavpg5aJkiaFqtt7onU3Sr5Bjru1V4y0XL2-qnj3Kr5J47FBet0HSX6-LrE294fk9NvwwbstjCVq36EGNkThLO0oA203L1OiuF0CccsY1hRRcglwWC3g7ctkrnNNCYLgXKnMdQyhXHrKLQsIgBJR2ulV/w453-h650/su%CC%88u%CC%88tma%CC%88.png" width="453" /></a></td></tr><tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Um kolmõ sorti sõnna <i>süütmä.</i></td></tr></tbody></table><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-size: 15px; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><i><br /></i></span><p></p><p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span style="font-size: medium;"><i><b>Süütmä</b></i> um võro keeleh üts torrõ kolmõ tähendüsega sõna. Vai õigõmbahe um kolm tävveste eräle süütmise sõnna. Algmuud um kõigil nail kolmõl sõnal iks üts ja tuusama <i>süütmä, </i>a tähendüseq olõ-õi samaq.</span></span></p><p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span style="font-size: medium;">Üts <i>süütmä</i> um tuu, et ma söödä pinil kõtu täüs. Ku pinil kõtt tühi, sis piät täl kõtu täüs süütmä. Ja mitte õnnõ pinil. Latsil ummaq kah kõtuq tühäq, noil tulõvaq kah kõtuq täüs süütäq.</span></span></p><p><span style="font-size: medium;"><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span>Tõõnõ <i>süütmä</i> um tuu, ku pinil kõrva takast süüdäs. Ei tiiäq, mille nail pinel kõgõ nuuq kõrvatagodsõq nii väega süüdäseq, a nii tuu um, et minkagiperäst näil nuuq alailma süütmä nakkasõq. No hindäl kah tõõnõkõrd mõni kotus süüdäs. </span></span><span style="background-color: #f0f2f5; caret-color: rgb(5, 5, 5); color: #050505; orphans: 2; widows: 2;">Pää vai sälg vai miätaht või süütäq.</span><span style="background-color: #f0f2f5; caret-color: rgb(5, 5, 5); color: #050505; orphans: 2; widows: 2;"> </span></span></p><p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span style="font-size: medium;">Ni kolmas <i>süütmä</i> um sis tuu, ku pini tuud umma süütvät kõrvatagost süütmä nakkas. Sis tä timmä süüt. Nii niguq piniq iks hinnäst süütväq — tagajala küüdsiga kõrva takast kõhvitsõs. Ja nigu pinil, nii ka meil. Ku midä jälq süüdäs, sis iks tulõ hinnäst süütäq.</span></span></p><p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span style="font-size: medium;">Nii et kas kedägi söödät, kostki süüdäs vai tuud süütvät kotust süüdät, egälütel naist tegemiisist um uma sõna <i><b>süütmä</b></i>.</span></span></p><p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span></p><p><span face="system-ui, -apple-system, system-ui, ".SFNSText-Regular", sans-serif" style="background-color: #f0f2f5; color: #050505; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span style="font-size: medium;"><i>Sullõv</i></span></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-87544906761367105722022-12-21T01:54:00.002-08:002023-01-05T11:50:08.333-08:00Numbriq ja kiil<p> </p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Mi ütel latsõl oll´ tullu kõva nohu. Saadi mehe apteeki, et
küsügu säänest nohurohtu, miä passis katsõ-aastadsõlõ. Tä küsse võru keelen, sai
rohu, massõ är, pand´ rohu kotti ja tull´ kodu. Naksimi sõs uurma tuud
nohurohtu, selle et karbikõnõ tundu võõras. Aptiikri oll´ tälle andnu nohurohu,
miä passis tarvitamisõs katõ- nika kuvvõaastaidsilõ. Saimi arru, et nii nigu
mitmõq tõsõq inemiseq, es olõq aptiikri tennü vaiht võru keele numbriil kats ja
katõssa.</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><i>Kats</i> ja <i>katõssa</i>, nii nigu ka <i>üts</i> ja <i>ütessä</i>, ommagi hindävaihõl köüdedü. Ku kaia numbriid kümendsüsteemin,
om ka lihtsä arru saiaq, mille nä ommaq köüdedü. Numbriq ütest kuvvõni ommaq
väega vanaq sõnaq, uurali vai soomõ-ugri tüvega. Säidse om meile või-ollaq
lainat indoeuroopa keelist. A katõssa ja ütessä ommaq noist hulga noorõmbaq
sõnaq. Noidõ numbridõ tähendüs om: <b>kats
kümnest puudus</b> ehk <i>katõssa</i> ja <b>üts kümnest puudus</b> ehk <i>ütessä</i>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Üts väiku vikur om kah iks aśaga köüdet. Võru keelen käänüsseq
sõnaq <i>üts</i> : <i>üte</i>, <i>kats</i> : <i>katõ</i> ja sõnnu <i>katõssa</i> ja <i>ütessä</i> moodustamisõ
alussõs om umasütlejä käänüs <i>üte</i> ja <i>katõ</i>, minkast tulõva <i>ütessä</i> ja <i>katõssa</i>. Eesti keelen ei lääq numbriq segi selle, et eesti keelen
muutus sõna tüvi umasütlejän käänüssen inämb: <i>üks</i> : <i>ühe</i> > <i>üheksa</i>, <i>kaks</i> : <i>kahe</i> > <i>kaheksa</i>. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Olõ tähele pandnu, et ku raamadupidäjäl om vaia häste täpsä
ollaq vai ku mõnõl inemisel om vaia tõsõlõ üldäq telefoninumbrit, sõs sakõstõ tarvitasõq
nä ütlemisel eesti kiilt, kukki muiduq kõnõlõsõq vabalt võru kiilt. Keeletiidläseq
ommaq arvanu tuud, et ku uman keelen numbriq nakasõq inemiisi pääst ja keele
päält unõhtuma, om tuu üts märk keele kaomanakkamisõst. A tuu olõ-õi jo määnegi
uudis.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;">Fastrõ Mariko</span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj6FiJ_REOgkn4I6Y_3k-GFyBQIItd9F4y9I3Nn5AShwOcd32EJ7lPDn0SeAKTTRBYsvoxeM2PhODUXoa96PxR0J_sv47GrO6OzTUIq9OOG8uqKbrIKKxdNrToHKYJnpPi-QmqelaSR3aaEvJg0-vb3gxsbPLRQqJ4wbJWsy6WUEUrRP2GoJaIzT_AQ" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="1003" data-original-width="1540" height="361" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEj6FiJ_REOgkn4I6Y_3k-GFyBQIItd9F4y9I3Nn5AShwOcd32EJ7lPDn0SeAKTTRBYsvoxeM2PhODUXoa96PxR0J_sv47GrO6OzTUIq9OOG8uqKbrIKKxdNrToHKYJnpPi-QmqelaSR3aaEvJg0-vb3gxsbPLRQqJ4wbJWsy6WUEUrRP2GoJaIzT_AQ=w555-h361" width="555" /></a></span></div><span style="font-family: arial; font-size: medium;"><br /><br /></span><p></p></div><p style="text-align: justify;"><br /></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-29928649584056770842022-11-02T01:17:00.004-07:002022-11-02T13:55:20.855-07:00Agenda Parva tiêeb sinno ensas ehk 400 aastakka trükitüt tartu kiilt<p><span style="font-family: arial; font-size: large;"><b>Sissejuhatus</b></span></p><p><span style="font-family: arial; font-size: large;">Täpsäle 400 aastakka
tagasi, 1622, tull´ trüküst käsiraamat katoliku papi jaos, kon ommaq kõrvuisi
liturgia tekstiq läti, tartu, poola ja saksa keelen. Seod või pitäq tartu
kiräkeele alustusõs. Väega võimsas alustusõs, selle et lõunaeesti teksti om
kirotanuq opnu inemine, kinkal taa kiil oll´ selge imäkeele tasõmõl. Piä
kimmäle oll´ tuu autor üts noist, kiä opsõ Poola-aigsõn Tartu jesuiite
kolleegiumin. Arvatas, et tä ollegi peri maarahva hulgast. Raamatit tävveligult
tartu keelen, nigu näütüses katõkismus-lauluraamat, and´ Tartu kolleegiumi
veliskund kah vällä, a nuuq olõ-i alalõ püsünü.</span></p><p><span style="font-family: arial; font-size: large;"><br /></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial; font-size: large;"><b>Kiräviis</b></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">Mu puult päälkirjä pantu
kolmõ sõnaga fraas </span><i style="font-family: arial;"><u>ti</u></i><i style="font-family: arial;"><u>ê</u></i><i style="font-family: arial;"><u>eb sinno ensas</u></i><span style="font-family: arial;"> iseloomustas tuud põhja, midä Tartu jesuiidiq keelele
säädseväq. Kõgõpääst </span><i style="font-family: arial;"><u>ti</u></i><i style="font-family: arial;"><u>ê</u></i><i style="font-family: arial;"><u>eb</u></i><span style="font-family: arial;">, mitte </span><i style="font-family: arial;">tege</i><span style="font-family: arial;">.
Sääne verbivorm kuulu üleminekimurdilõ lõunaeesti ja põh´aeesti vaihõl. Sukugi
saa-i taa olla Otõmpää vai Sangastõ kandi kiil 400 a tagasi, selle et Otõmpääl
kõnõldi 100 a tagasi kah iks </span><i style="font-family: arial;">tege</i><span style="font-family: arial;">.</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">-</span><i style="font-family: arial;">o</i><span style="font-family: arial;"> sõnan </span><i style="font-family: arial;">sinno</i><span style="font-family: arial;"> om kah
traditsiooni alustus, et tartu kiil nakas´ pruukma peräsilbi </span><i style="font-family: arial;">o</i><span style="font-family: arial;">-d.</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">-</span><i style="font-family: arial;">õ</i><span style="font-family: arial;"> kirutaminõ tähega -</span><i style="font-family: arial;">e</i><span style="font-family: arial;">
sõnan </span><i style="font-family: arial;">ensas</i><span style="font-family: arial;"> ’õnsas’ om kah üts tartu
keele tunnusjuun. </span><i style="font-family: arial;">õ</i><span style="font-family: arial;">-d ehk
vokaalharmoonian tagapoolist </span><i style="font-family: arial;">e</i><span style="font-family: arial;">-d (</span><span style="background: white; color: #202122; font-family: arial;">ɣ, ɘ) või kirota <i>e</i>-ga.
Vokaalharmoonian edepoolist <i>e</i>-d võidi
kirotaq kah <i>e</i>-ga, a oll´ tendents
kirotaq tuud poola muudu <i>ie</i>-ga.</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">Rassõ om inemisil usku, et
</span><i style="font-family: arial;">mets</i><span style="font-family: arial;">~</span><i style="font-family: arial;">metz</i><span style="font-family: arial;"> tartu kiräkeelen olõ-i tal´nakiilsüs, a tuud piässi lugõma
[mõts].</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="background: white; color: #202122;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">-</span><i style="color: #202122; font-family: arial;">ie</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">
om Agenda Parva (AP) tekstin üts viguriga asi, minka sõski joba Andrus Saareste
ärq selet´. Tuu anna-i edesi korgõnõnut ülipikkä </span><i style="color: #202122; font-family: arial;">e</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">-d, nigu või tundudaq. Ülipikkä hellü vai sõna kolmandat väldet
and edesi hoobis tsirkumfleks (ˆ) tähe pääl. Ku pall´o sääne kolmanda välte helü
400 aastakka tagasi korõmbas läts, olõ-i mõõdõt. Kimmäs om, et -</span><i style="color: #202122; font-family: arial;">ie</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;"> tuud nättüst es märgiq. Kuigi,
inemise nimme kolmandan välten Peep om kirotõt </span><i style="color: #202122; font-family: arial;">Piep</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">, sõs või jo tunduda, et märk külh. A ku näet, et ka inemise
nimme Peedo om kirotõt </span><i style="color: #202122; font-family: arial;">Piedo</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">... ?! AP
tekstin om kirotõt ka </span><i style="color: #202122; font-family: arial;">kiëdä</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;"> (kedä) ja
</span><i style="color: #202122; font-family: arial;">miehele</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;"> (mehele). Tulõ leppüq, et -</span><i style="color: #202122; font-family: arial;">ie</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;"> man om tendents märkiq tuuga terävät
edepoolist </span><i style="color: #202122; font-family: arial;">e</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">-d, nii nigu poola
kiräviie -</span><i style="color: #202122; font-family: arial;">ie</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;"> vastas vinne jeele (</span><i style="color: #202122; font-family: arial;">e</i><span style="background-color: white; color: #202122; font-family: arial;">).</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial; font-size: large;">Muun osan om AP kiräviis
ärq tiinnü vana kiräkeele uurjidõ kitüsõnaq ülivõrdõn. Ku nii hää kiräviis olõs
edesi lännüq ja tuud ei olõs saksaperäsüisiga är tsurgit, sõs olõs lõunaeesti
kiil joba hulga varahampa saanuq kõvas kiräkeeles.</span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><i style="font-family: arial;">y</i><span style="font-family: arial;">-ga AP
tekstin om nii, et kui seod lukõq -</span><i style="font-family: arial;">ij</i><span style="font-family: arial;">,
sõs saat õkva õigõ aru kätte. Taa om esiki parõmb ku ütskõik määne lõunaeesti
vai eesti kiräviis täämbädseni pääväni.</span></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial; font-size: large;"><br /></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial; font-size: large;"><b>Prooviq lukõq</b></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">Noq ku jo kiräviiest
midägi tiiät ([-õ] kirotõdas </span><i style="font-family: arial;">e</i><span style="font-family: arial;">-ga,
piäq meelen, a inämbäste om -</span><i style="font-family: arial;">e</i><span style="font-family: arial;"> iks harilik
[-e]!), või pruuvi näütüses abielutõotust lukõq, tuud puult, midä miis pidi
papi ütlemise perrä kõrdama:</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><i><span style="font-family: arial; font-size: large;">Mina N. wetta sinno N. hennele omas heiges nink
laulatetus abi naises. Mina teota sinno armata, auvusta nink ütz heige abi elo
sino-ga piddädä.</span></i></p>
<p class="MsoNoSpacing"><i><span style="font-family: arial; font-size: large;">Eyka taha mina sinno maha yättä amak surmani.</span></i></p>
<p class="MsoNoSpacing"><i><span style="font-family: arial; font-size: large;">Ni heigete olgu Jumal Isänd mino wâese henge man kui
mina sedä söämest sulle teota.</span></i></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">Nigu nätäq, om 400
aastakka vana sõnavara arvu saiaq külh, ärq om kaonu sõna </span><i style="font-family: arial;">amak</i><span style="font-family: arial;"> ’kooniq’. Sõna </span><i style="font-family: arial;">õigõ</i><span style="font-family: arial;">
om kirotõt </span><i style="font-family: arial;">h</i><span style="font-family: arial;">-algusõga: </span><i style="font-family: arial;">heige</i><span style="font-family: arial;">. Sõnan </span><i style="font-family: arial;">isänd</i><span style="font-family: arial;"> om -</span><i style="font-family: arial;">i</i><span style="font-family: arial;"> madaldunu </span><i style="font-family: arial;">e</i><span style="font-family: arial;">-s: </span><i style="font-family: arial;">esänd</i><span style="font-family: arial;">,
liitsõnast </span><i style="font-family: arial;">eyka</i><span style="font-family: arial;"> om saanu </span><i style="font-family: arial;">ega ~ õga</i><span style="font-family: arial;">.</span></span></p>
<p class="MsoNoSpacing"><o:p><span style="font-family: arial; font-size: large;"> </span></o:p></p>
<p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p><b style="font-family: arial;">Varatsõmbaq uurjaq</b></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial; font-size: large;">Agenda Parvat ommaq õkva pääle löüdmist häste uurnu timä arhiivist üleslöüdjä aoluulanõ Otto Freymuth ja murdõuurja Andrus Saareste. Mõlõmba tüü ilmu 1938. Üts, kiä ildamb viil midägi tähtsät keele kottalõ om tähele pandnu, om tartu kiräkeele uurja Jaak Peebo, ku tä kirot´ Vastse Tõstamendi saamisluku. Tõsõq autoriq (Vello Helk, Pomozi Piitre), ommaq analüüsnü aoluulist ümbrüst, kuis sääne hää keelega raamat Tartun sündü ja Braunsbergin ärq trükitüs sai.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">Ärq trükitüs sai? Muuhulgan, lõunaeesti saavalõ käändele käänet passiiv </span><i style="font-family: arial;">Tahat sina ristitus saya?</i><span style="font-family: arial;"> om AP-n kah olõman.</span></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;">Kaasaignõ om Agenda Parva tartu kiil viil tuu poolõst, et sääl es märgitä üttegi hõkki. Urvastõn tüüd tennü Gutslaff mõnikümmend aastakka ildamb oll´ tuuga iks väega hädän. Timä ja inne tedä viil Sangastõ Rossihnius tahiq hõkki </span><i style="font-family: arial;">t</i><span style="font-family: arial;">-ga märkiq (</span><i style="font-family: arial;">sahkut</i><span style="font-family: arial;"> ’saaguq’), a plaan laidõti mahaq, et sinnäq ei ollõv midägi vaia. Tuugi om traditsiooni alustus.</span></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></span></p><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; font-size: x-large; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg-d88lRF2oeBNQftSh1ovxxSlGoj696CDHh-Dye1Jxc7IWMgaaSaL0pX3c82UdWdZfH3LBfl99_b21I1ixth7m4l5LHjrIZ4hsaMeDIh-rprFL_KXLWAQX6yX6axeUEVrG8vTAz827qDh-1784EZE21uSUlGGx55KMutPZpefME-DrjV7TjkcaLdnx" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="695" data-original-width="457" height="477" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEg-d88lRF2oeBNQftSh1ovxxSlGoj696CDHh-Dye1Jxc7IWMgaaSaL0pX3c82UdWdZfH3LBfl99_b21I1ixth7m4l5LHjrIZ4hsaMeDIh-rprFL_KXLWAQX6yX6axeUEVrG8vTAz827qDh-1784EZE21uSUlGGx55KMutPZpefME-DrjV7TjkcaLdnx=w314-h477" width="314" /></a></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><span style="text-align: left;"><br /></span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><span style="text-align: left;">Raamadu "Agenda Parva" kaas. </span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><span style="text-align: left;">Pilt om peri: </span></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;">http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/agenda_parva1</span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgoUDhtEdnfsK7mGQJyfPgbDoGLtnKpe_xu0AvS11EKvgabiducBvMp2m1ELb1ru2wienVuDDjCGH2jw4RGFuzBKzHSB4BL6BWG4GCQQ47ULmHNH5tReM60jXKSS1IsoLYNYiS75X8lwKF-iXlGxt2AXJhALnSki-8tUDKB4l8KbZ3EPu7Pozb8-7_T" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="695" data-original-width="508" height="433" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEgoUDhtEdnfsK7mGQJyfPgbDoGLtnKpe_xu0AvS11EKvgabiducBvMp2m1ELb1ru2wienVuDDjCGH2jw4RGFuzBKzHSB4BL6BWG4GCQQ47ULmHNH5tReM60jXKSS1IsoLYNYiS75X8lwKF-iXlGxt2AXJhALnSki-8tUDKB4l8KbZ3EPu7Pozb8-7_T=w315-h433" width="315" /></a></span></div><span style="font-family: arial;"><br /></span></div><p></p><div class="separator" style="clear: both; font-family: arial; text-align: center;"><span style="text-align: left;">Raamadu "Agenda Parva" sisulehekülg. </span></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; font-family: arial;"><span style="text-align: left;">Pilt om peri: </span></div><div class="separator" style="clear: both; font-family: arial;">http://etbl.teatriliit.ee/meedia/agenda_parva1/agenda_parva_lehekulg</div></div><p class="MsoNoSpacing"><span style="font-family: arial;"></span><span style="font-size: large;"><span style="font-family: arial;"><br /><br /></span></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-2081085737688460492022-10-29T11:13:00.015-07:002022-10-29T13:39:19.591-07:00Lõunõeesti keeleq ja rahvaq VI<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="font-family: Calibri, sans-serif; text-align: left;"><span lang="X-NONE"><span style="font-size: x-large;">Kuq ohostõduq ummaq lõunõeesti keeleq </span></span></b></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="font-family: Calibri, sans-serif; text-align: left;"><span lang="X-NONE"><span style="font-size: x-large;">ja midä näide hääs tegemä pidänüq?</span></span></b></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><b style="font-family: Calibri, sans-serif; text-align: left;"><span lang="X-NONE"><span style="font-size: medium;"><br /></span></span></b></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSoQu-wVIOPJw4v_6bwxqsG8CF4EyFllqpa5H6RdMFqzTINgJ0LS_CL8sMeyuydmp-5KSIvRaKKfh9ZVNQjD_a0omiqIYAXGQK_v3Sbba2rdoz6Zxy9mEYWz0uY3-jheA_fxgqn0DHzBx4Gr1hTI5pdTjss31A5rtXCK9XD4N5BkJSZfo0KJsCkkgq/s898/Screenshot%202022-10-29%20at%2020.47.46.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="898" data-original-width="672" height="576" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSoQu-wVIOPJw4v_6bwxqsG8CF4EyFllqpa5H6RdMFqzTINgJ0LS_CL8sMeyuydmp-5KSIvRaKKfh9ZVNQjD_a0omiqIYAXGQK_v3Sbba2rdoz6Zxy9mEYWz0uY3-jheA_fxgqn0DHzBx4Gr1hTI5pdTjss31A5rtXCK9XD4N5BkJSZfo0KJsCkkgq/w430-h576/Screenshot%202022-10-29%20at%2020.47.46.png" width="430" /></a></div><br /></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"> </div><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><b>Kõgõ hullõmb um tarto keele sais</b></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Ku võro, seto ja mulgi keele hääs tetäs parhilla umajago edendämistüüd, sis kunaginõ uhkõ lõunõeesti kiräkiil, tarto kiil, um seo ilma aigo jäänüq kõigist kõgõ kehvembähe saisu. Um külh kooniq viimätseniq aoniq olnuq mõni kiränik, kiä tarto keeleh kirotas. Naist Traadi Mats ummi tartokiilside dialuugõ ja luulõtuisiga um jo ütsindägi tarto keele kirändüsligult tähtsäs tennüq. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Siski um tarto kiil täämbädse päävä lõunõeesti keelist ainugõnõ, mink pästmises ja edendämises ei olõq tegünüq mitte määnestki ütiskundlist liikmist. Ku egäl tõõsõl lõunõeesti keelel um uma instituut, nii suur vai väiku ku tuu kelgi um, uma lipp, uma aoeht, umaq sõnaraamaduq, opimatõrjaaliq, ka mõni tunnikõnõ koolih, mõni umakiilne rühmäkene latsiaiah ja viil ütte ku tõist edendüstüüd, sis tarto keelel midägi säänest olõ-õi. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><b>Võro ja seto kiil UNESCO maailma kiili vereväh raamatuh</b></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Muidoki ummaq ka võro ja seto ni esiqeränis mulgi kiil väega tõsitsõhe ohostõduq keeleq. Võro ja seto keele ohostõdus um 2009. aastagal saanuq ka rahvusvaihõlidsõ kinnütüse ÜRO haridusõ ja kultuuri allasotusõlt UNESCOlt, kiä um naaq sisse pandnuq umma maailma kiili verevähe raamatuhe märgüssega <i>kimmähe ohoh </i>("<i>Võro-seto – definitely endangered language</i>", kaeq tuust pilti ülevästpuult). <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><b><span lang="X-NONE"><span style="font-size: medium;">Midä sis tetäq tulõ?</span></span></b></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Kuigi nii võro, seto ku mulgi keele hääs tetäs ka parhilla hääd tüüd, jääs tuud siski selgehe veitüs. Naidõ miiq põlitsidõ lõunõeesti kiili pästmises um hädäste vaia naidõ keelekogokundõ haridussüstiim kipõstõ ja kõrraligult ümbre kõrraldaq umakiilses. Vai sis väega suurõ ja kimmä uma keele osaga katskiilses. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Um vaia lõunõeesti kiili ammõtligult tunnistaq ku umaette kiili. Um hädäste vaia haardaq naaq keeleq kõrraligult üteh Eesti keele-, haridus- ja meediäpoliitikahe. Võro keele kotsilt umgi tuud jo 2019. aastagal ette pandnuq Võro Instituut (kaeq järgmäst pilti), a siiäni olõ-õi naid ettepanõkiid joht viil Eestih naidõ poliitikidõ kujondamisõl kuigi tõsitsõhe kuuldaq võet.</span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZl3g_AEBry7sxA9zO47maxEQoVrzCVwUs2WZHrO0Ot8w2aiJFPAfNTqDYJnNgLUF454caxE1fciPJyGGRRyQEiur2iPhv3I7BqrBoQH191h4A-QSA_SO95dDn9_VfJLjidKH5rtRdqXlayoc_fCdU5u37Uol86JbQgX-2xh_nAXoJ5XzNVCpThYRl/s1120/Screenshot%202022-10-29%20at%2020.54.08.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="910" data-original-width="1120" height="373" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZl3g_AEBry7sxA9zO47maxEQoVrzCVwUs2WZHrO0Ot8w2aiJFPAfNTqDYJnNgLUF454caxE1fciPJyGGRRyQEiur2iPhv3I7BqrBoQH191h4A-QSA_SO95dDn9_VfJLjidKH5rtRdqXlayoc_fCdU5u37Uol86JbQgX-2xh_nAXoJ5XzNVCpThYRl/w459-h373/Screenshot%202022-10-29%20at%2020.54.08.png" width="459" /></a></div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><br /></div><span style="font-size: x-small;">Võro Instituudi 2019. aastagal tettüq ettepanõgiq Eesti keele-, haridus- ja meediäpoliitiga tävvendämises (avaldõduq: <a href="https://sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kakskeelsus-ja-keelepoliitika-voru-eesti-naitel/" target="_blank">Iva, Sulev 2020. Kakskeelsus ja keelepoliitika võru-eesti näitel — Sirp</a>). </span><p></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Ku seod kõkkõ joba ligembil aastil tõsitsõhe ja häste läbimõtõldult tetäsiq, sis olnuq miiq lõunõeesti keelil viil küländ eloluutust. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Midä muud, ku tulõ sis luutaq ja ekäpiteh takast tougadaq, et kõik naaq hääq aśaq miiq kiiliga lähkümbäl aol johtuma naanuq. Ja et miiq maal iks rahu ja rikkus püsünüq, et kõkkõ taad hädätarvilist miiq kiili hääs kõrraligult tetäq saanuq.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><i>Sullõv</i></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><span style="background-color: white; color: #161616; font-family: arial; font-size: 13.2px; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-align: justify; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"><span lang="FI"><i>Seo olľ pikembä</i></span></span><i style="background-color: white; color: #161616; font-family: arial; font-size: 13.2px; font-variant-ligatures: normal; orphans: 2; text-align: justify; text-decoration-thickness: initial; widows: 2;"> lõunõeesti kiili ja rahvidõ luu viimäne jago. Seo luu edimäidsi jakõ saa lukõq seostsamast võro keele blogist ja tervet luku saa kullõldaq <a href="https://helyait.ee/juva-sullov-lounoeesti-keele-ja-rahva/" style="color: #7bba22; text-decoration: none;">Helüaida tiidüsjutu jaost</a>.</i></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="FI"> </span></p><p><br /></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><b><span lang="X-NONE"><o:p></o:p></span></b></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-86458295305122822542022-10-15T21:44:00.003-07:002022-10-15T21:45:38.842-07:00Mino mõnu, mõnu mino<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: times; font-size: medium;">Hiina põhisõna <i>dao</i> jaost löüse Mäll Linnart esti keelen
vastussõ <i>kulg</i>, miä paistu tälle pa<span>ŕ</span>õmb vastus ku <i>tii</i>. Olõ arvanu, et samast tüvest tulõ
ka <i>kulumine</i> (selle, et miä liigus,
tuu kulus), a etümoloogia tuud ei tunistaq. Sarv Miku jutu perrä jälq paistus,
et osast tuudsamma mis <i>kulg</i>, võõ<span>ś</span>e tähendädäq vana sõna <i>mõnu</i>: „<span style="color: #4b4b5b;">Sõna
"mõnu" algseks tähenduseks on isejuhtumine, isetoimumine.</span>”
Midä olõssi umalt puult vastussõst pakkuq võro keelel? <i>kulg</i>-sõna om meil jo puudus, a <i>mõnu</i>’ga
om tõõńe lugu. Ku Harglõn kaav´ati, et mõnõ opõtaja jutussõn olõ-i sõnamõnno,
sis tuu vaśt oll´ külq midägi sinnäq Miku usutu tähendüse poolõ: jutt es joosõq
esiqhindäst ja es tõmbaq ka kullõjit üten. Tõist vanna tähendüst ’toon,
meloodia’ olõ-i Võromaalt üles tähendet, Mulgimaalt külq: <i><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">temä äälel om ää mõnu</span></i>
(Trv). Nii et <i>mõnu</i> om jo vanast ka
siinpuul tutva olluq. Vai ku vanast? Pakutas, et <i>mõnu</i> tulõ <i>minemä</i>-tüvest.
Tostsamast tulõ ka keelevahtsõndusõ aigo soomõ keelest laańat <i>menu</i> (põh´aesti rannakeelen niisamadõ
olõman, a õnnõ tähendüsen ’lärm; lai jutt’). Ja tuu juhatas meid umakiilse <i>mino/minu</i> mano, miä kah om kinmähe <i>minekist</i> peri, a või tähendädäq: 1.
’minek, minemine’; 2. ’kulu; väljaminek’; 3. ’nõutavus; ostetavus’ (sõs nigu tal´na
keele <i>menu</i>); 4. ’hoog; edenemine’.
Sõna om ütine ranna- ja võro keelele (küünüs viirtpite ka tarto kiilde), muialt
Estist om õnnõ ütsikit näütit. Imelik külq: ku <i>kulu</i> ja põh´aesti <i>kulg(ema)</i>
ei käüväq põh´a poolõst kokko, sõs <i>mino</i>
ütles minekit ka kulu mõttõn (<i><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">suuŕ mino om `väega leeväl</span></i> (Räp)). Mullõ paistuski, et
<i>mõnu</i> või miiq kiilde ollaq jo ammuq
laańat põh´aesti keelest, ku uma lõunõesti <i>mino</i>
tähendüs joba pall´o lajast tükke minemä (ka vadja <i>menu</i>’l omaq olluq tähendüseq: ’minek, kulg; väljaminek,
kulu’ a viil ka ’asi, lugu, juhtum; komme, tava’).</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: times; font-size: medium;"><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: times; font-size: medium;">Ku nüüt kõrrast tullaq umahussõnno mano, sõs <i>mõnus</i> om Võromaal õnnõ veetse tutva
olluq, ei tiiäki, mis tähendüsen. Paistus, et tuu asõmõl om tarvitõt sakõstõ <i>makus</i>-sõnna, miä täämbädsel pääväl mõos
sääl kottal või-ollaq võõralt (<a name="x50071_259_n"></a><i><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">päält liha `kuivamise om makuss </span></i><i><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">sann</span></i> <a name="x50071_260_khk"></a><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Har; </span><a name="x50071_261_n"></a><i><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Nood́ega</span></i> <span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">(<a name="x50071_262_tx"></a>lepa- ja kasehalgudega) </span><a name="x50071_263_n"></a><i><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">saa
sann hüä makuss</span></i> <a name="x50071_264_khk"></a><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Rõu; </span><a name="x50071_269_n"></a><i><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Vanal
inemisel om livvaśt `sü̬ü̬mine magusamp ku `taĺdreka päält</span></i> <a name="x50071_270_khk"></a><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">Räp</span>; <a name="x50071_271_am"></a><i>magusa suuga </i>’mõnuga’ <a name="x50071_274_n"></a><i>Ää maeguga
sü̬ü̬ki süvväs paĺlu magusamba suuga</i> <a name="x50071_275_khk"></a>Nõo).
Ka nimisõnal <i>magu</i> om mitmal puul
Estin olluq tähendüs ’mõnu, rahulolu, rahuldus’. „<i><span style="mso-bidi-font-size: 12.0pt;">es olõʔ ü̬ü̬l makuʔ</span></i> ,” ülti kehvä
makamise kottalõ Vahtsõliinan. Ja Urvastõst om ka näädüs <i>magu</i>-sõna tarvitamisest tähendüsen ’olemus’: „<i><span style="color: #333333; mso-bidi-font-size: 12.0pt;">t́iä `tundsõ ravva maku, `mõistsõ
`rauda raguda sõ̭ss, ku raud oĺl kõ̭kõ `pehmemp</span></i><span style="color: #333333;">”</span>.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: times; font-size: medium;"><i>elomino</i> ei olõssi
selle ilma aigo hään tähendüsen mõtõldav, innemb sõs <i>elomagu</i> (<i>tund elost maku</i>).
Ja mass miilde tulõtadaq ka imelist ummasõnna <i>kokoś/kokuś</i> ’koondatud, kompaktne; sobiv; mõnus, hubane’, miä nigu
annassi mõistaq, et <i>kogosa tundõ</i> and
häie asjo ja esiqhindä kokkovõtmine.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: times; font-size: medium;">Lätteq Internetin: „Eesti murrete sõnaraamat”, „Eesti
etümoloogiasõnaraamat”.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: times; font-size: medium;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">
</p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 12pt; text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i><span style="font-family: times; font-size: medium;">Urmas</span></i></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-84879938715660107632022-09-27T07:12:00.007-07:002022-09-29T02:24:54.331-07:00Seo, taa vai tuu?<p style="text-align: justify;"><span style="font-family: times;"><span style="font-size: 12pt;">Ku eesti keeleh om õnnõ üts
näütäjä asesõna ja nii üldäski </span><i style="font-size: 12pt;">see siin</i><span style="font-size: 12pt;">, aq ka </span><i style="font-size: 12pt;">see seal</i><span style="font-size: 12pt;">, sis võro keeleh om näütäjit asõsõnno kolm: </span><i style="font-size: 12pt;">seo</i><span style="font-size: 12pt;"> (mõnikõrd kirotõdas ka </span><i style="font-size: 12pt;">sjoo</i><span style="font-size: 12pt;">), </span><i style="font-size: 12pt;">taa</i><span style="font-size: 12pt;"> ja </span><i style="font-size: 12pt;">tuu</i><span style="font-size: 12pt;">. Nii et tähtsäs saa, kuimuudu naid pruugitas. Ja tuud ommaq
keeletiidläseq ka peris pall´o uurnuq ja arotanuq. Varatsõmb arvaminõ oll´, et </span><i style="font-size: 12pt;">seo</i><span style="font-size: 12pt;">’d pruugitas sis, ku kõnõldas millestki, mis om umah
käeh, </span><i style="font-size: 12pt;">taa</i><span style="font-size: 12pt;">’d sis, ku asi om tuu käeh vai tuu uma, kellega kõnõlõt, ni </span><i style="font-size: 12pt;">tuu</i><span style="font-size: 12pt;">’d sis, ku kõnõldas milleski, mis om mõlõmbast
kavvõndah.</span><span class="contentpasted0" style="font-size: 12pt;"><u1:p> Esiki ku nii om olnuq, sis parladsõs om taa muutunuq.</u1:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: justify;"><span style="color: black; font-size: 12pt;"><span style="font-family: times;">Mõnõq
aastagaq tagasi teimiq Reile Mariaga keeletiidüsligu katsõ ni löüdsemiq, et
vähembäste seo ilma aigu om asi iks päämädselt kavvõdusõh: hindä käeh vai väega
lähküh olõjist aśost üldäs <i>seo, </i>veidüq kavvõmbah olõjist aśost <i>taa </i>ni
kavvõndah olõjist aśost <i>tuu</i>.</span><u1:p class="ContentPasted0"><span style="font-family: times;"> </span><span style="font-family: Times New Roman, serif;"><o:p></o:p></span></u1:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6mDAkBFWiVaZhkgZLOxpRQQog94uG6Cm_hLkF7L97nzdeq7sGFr42dzh4dcIQN0IviA_9S-PztnQIk3T30R4S_uIsYk66QINDjYI3mmAUhHhgX3eaE6nAstWM4McklLChOr9sMYfzBoo-Xj54PFaF72lf3jXWF9t42LZkvz3xK1EVP38ZVP71ueW-/s448/seo,%20taa,%20tuu.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="392" data-original-width="448" height="216" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj6mDAkBFWiVaZhkgZLOxpRQQog94uG6Cm_hLkF7L97nzdeq7sGFr42dzh4dcIQN0IviA_9S-PztnQIk3T30R4S_uIsYk66QINDjYI3mmAUhHhgX3eaE6nAstWM4McklLChOr9sMYfzBoo-Xj54PFaF72lf3jXWF9t42LZkvz3xK1EVP38ZVP71ueW-/w247-h216/seo,%20taa,%20tuu.png" width="247" /></a></div><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: justify;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt;">Asõsõna
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">taa</i> pruukminõ parladsõ ao keeleh
muutus ja om niimuudu väega põnnõv. Süü või ollaq sääl, et eesti keeleh säänest
asõsõnna ei olõq. Mi katsõq näüdäś, et noorõmbaq inemiseq, kes olliq võro keele seeh
kasunuq ja võro kiilt latsõst pääle kõnõlnuq, taad pia es pruugiq, kuna jälkiq
säändseq noorõmbaq inemiseq, kes olliq võro kiilt nakanuq viil täüskasunust
pääst kõnõlõma, pruuksõq asõsõnna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">taa </i>esiki
ülearvo pall´o: tuud ültiq nii lähikse ku kavvõnda aśa kotsilõ. Tuu tähendäs,
et taast oll´ saanuq õkva vastus eesti keele sõnalõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">see</i>.<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><o:p></o:p></i></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: justify;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt;"><u1:p class="ContentPasted0">Mi
katsõq es kaeq sukugi tuud, kuimuudu näid sõnno tekstih pruugitas, nii et taa kotsilõ
meil ei olõkiq viil selget tiidmist. Ja mi katsõq es pututaq inemiisist kõnõlõmist.
Om siski teedäq, et inemise kotsilõ, kes ei olõq õkvalt kõnõlõmisõ man ja/vai
kedä tõsõq kõnõlõjaq ei tunnõq, üldäs sagõhõhe <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tuu. </i>Näütüses <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Mul om vahtsõnõ
naabrimiis, <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">tuu</b> ostsõ hindäle tsikli.<o:p></o:p></i></u1:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: justify;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt;"><i>Seo, taa </i>ja <i>tuu </i>ommaq ütsüse vormiq, mitmusõ vormiq ommaq sis <i>neoq, naaq </i>ja<i> nuuq</i>.</span></p><p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: justify;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt;">Tulõ viil tähele pandaq, et
asõsõnaq <i style="mso-bidi-font-style: normal;">taa </i>ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tä</i> ei olõq ütś ja tuusama. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Tä</i>
vastus eesti keeleh om hoobis ’tema’.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt; text-align: left;"><span style="color: black;"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="margin-bottom: 8pt;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="color: black; font-family: "Times New Roman",serif; font-size: 12pt;">Helen<o:p></o:p></span></i></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-52357910488635824072022-09-12T04:58:00.003-07:002022-09-12T06:52:50.357-07:00 Lõunõeesti keeleq ja rahvaq V<p><b style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span lang="FI">Ku lähküq eesti kiil ja lõunõeesti keeleq parhilla periselt ummaq?</span></b></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="FI"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="FI">Muidoki või kõgõ taa tah kõnõldu väega vana umaetteolõmisõ jutu pääle küssüq, et ku lõunõ- ja põ</span><span lang="X-NONE">h́aeestläseq jo vanast aost tõõnõtõõsõst nii kavvõq piäsiq olõma, sis kuis mi täämbätsel pääväl ummõhtõ tõõnõtõõsõst nii häste arvo saa? <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Edimält muidoki tuuperäst, et egaq mi olõki-i tõõnõtõõsõst nii perädü kavvõq. Mi olõ siski mõlõmbaq vanaq õdagumeresoomõ hõimoq. Ni õdagumeresuumlasõq ummaq kõik tõõnõtõõsõlõ väega lähküq hõimorahvaq. Kõik mi keeleq ummaq tõõnõtõõsõlõ väega lähküq ni joba päält väikut opmist ja harinõmist tävveste arvosaadavaq. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Eesti kiil ja lõunõeesti keeleq ummaq aastagasato joosul tõõnõtõõsõlõ ummakõrda viil lähkümbähe nihkunuq. Tuud teno küländ väikulõ maalõ ja väega tihtsäle läbikäümisele. Inämbüse aost ummaq miiq ümbre olnuq samaq võõraq rahvaq ja näide keeleq, kost um meile sammo lainsõnno tulnuq. Meil um inämbüisi olnuq sama riigikõrd, sama kaubandus- ja kultuuriruum. Tuu kõik um miiq kiili tõõnõtõõsõlõ lähkümbäs tennüq. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">20. aastagasaa algusõni hoiť võro ja tarto kiilt eesti keelest lahoh uma lõunõeesti ehk tarto kiräkiil. Samal aol olľ ka jo tuusama vana tarto kiräkiil saanuq palľo mõotuisi talliina kiräkeelest. Ni talliina kiräkiil olľ ummakõrda kah saanuq mõotuisi tarto kiräkeelest. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Seto kiilt tuu palľond es mõodaq, selle et setoq jäiq tarto kiräkeele pruukmisala päält vällä ni Setomaa um ka maatiidüslidselt Talliinast kõgõ kavvõmb kotus. Nii um tuu nuka keelel olnuq eesti keelega kõgõ veidemb kokkoputmist ja nii umgi seto kiil üteh Setomaa piiri lähküh olõjidõ Hummogu-Võromaa kihlkundõ keelega täämbätselgi pääväl eesti keelest kõgõ kavvõmb lõunõeesti kiil.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="FI"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="FI">Mulgimaalõ olõ-õi kah kunagi uma vana lõunõeesti kiräkeele ala küündünüq. Õnnõgi et ku Setomaalõ es küünüq ei tarto ega talliina kiräkiil, sis Mulgimaal pruugiti talliina kiräkiilt umas kiräkeeles kõik nuuq aastagasaaq, ku võrokõsõq ja lõunõtartogõsõq saiq umalõ keelele tukõ umalt tarto kiräkeelelt. Kooniq 20. aastagasaa alostusõni ol</span><span lang="X-NONE">ľ võrokõisi ja lõunõtartogõisi kerigu-, kooli- ja kohtokeeles tarto kiräkiil. Samal aol olľ setodõl tuus vinne kiil ja mulgõl, nigu jo üteld, talliina kiräkiil. Tuuperäst umgi mulgi kiil joba vanast aost pääle olnuq kõigist lõunõeesti keelist kõgõ inämb eesti keelest mõotõt. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Nigu mulgi, nii ka tarto kiil um kah jo küländ ammuq saanuq väega kõvva eesti keele mõotust, a inämb tuuperäst, et timä ala pääl um suur Tarto liin, kohe um jo ammust aost rahvast tulnuq nii lõunõ ku põh́a puult. Tarto liin um olnuq sääne suur rahva ja kiili sulatuskatla, nigu määnegi Eesti uma Ameeriga Ütisriigiq, miä um liina tagamaa, Tartomaa, umalõ vanalõ lõunõeestilidsele tarto keelele häötävält mõonuq. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE">Nii sis ummaki täämbätsel pääväl lõunõeesti keelist kõgõ puhtambahe lõunõeestilidseq, kõgõ veidemb eesti keelest mõotõduq ja ka uma keele hoitmisõ ja edendämise poolõst kõgõ tugõvambaq keelekogokunnaq võrokõsõq ja setoq. Samal aol ku mulkõ ja esiqeränis tartogõisi vana uma kiil um saanuq väega kõvva eesti mõotust ni mulgi ja tarto põlidsõq keelekogokunnaq ummaq väega kokko kuionuq. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE"> </span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7zzrbhp6SMf19bJeE3tJ8MK2AsswCJjQO39X_ryAoqvd-GEiuAjKibpZd691mafvvwaXu7VsmKlTSQkJR9N1KOQE_JIOSp951cKyt_UnHU8wjyXDHOdgR_Knmx0ed-9_2tVJLGFseOGx0cU8BJA-2JvDtDQniHBOjvfnUCYVa5mNXhIHg-XyMZQU9/s724/Screenshot%202022-09-12%20at%2014.54.04.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="482" data-original-width="724" height="269" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7zzrbhp6SMf19bJeE3tJ8MK2AsswCJjQO39X_ryAoqvd-GEiuAjKibpZd691mafvvwaXu7VsmKlTSQkJR9N1KOQE_JIOSp951cKyt_UnHU8wjyXDHOdgR_Knmx0ed-9_2tVJLGFseOGx0cU8BJA-2JvDtDQniHBOjvfnUCYVa5mNXhIHg-XyMZQU9/w405-h269/Screenshot%202022-09-12%20at%2014.54.04.png" width="405" /></a></div><br /><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span>Vana ja puhta (20. aastagasaa alostusõ) võro keele ja täämbädse päävä eesti kiräkeele vällärehkendet tävvelik ütisosa um alla 20% (Pajusalu Karli kaart). </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE" style="font-size: 11pt;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE" style="font-size: 11pt;"> </span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYAkyid9k6f6Dz6qY6m2it82jYIiwAUc21ISzN8n9oAeTkgh6kQ8m7zBaJ886dgB_UiB9hZz40aw_08eye3U5kYppEh7M2EfSJ6HcAjCEBv46-vxjAq3ZXWW7aYaUzMrgJrOfCtmJdeERd6w535Lx5_MvzjxlbMteJC22n99wuPVKi269q5D3njxeO/s760/Screenshot%202022-09-12%20at%2014.54.28.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="566" data-original-width="760" height="302" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYAkyid9k6f6Dz6qY6m2it82jYIiwAUc21ISzN8n9oAeTkgh6kQ8m7zBaJ886dgB_UiB9hZz40aw_08eye3U5kYppEh7M2EfSJ6HcAjCEBv46-vxjAq3ZXWW7aYaUzMrgJrOfCtmJdeERd6w535Lx5_MvzjxlbMteJC22n99wuPVKi269q5D3njxeO/w406-h302/Screenshot%202022-09-12%20at%2014.54.28.png" width="406" /></a></div><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span style="font-size: 11pt;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt;"><span lang="X-NONE" style="font-size: 11pt;">Mitte et võro ja eesti kiil nii kavvõq olõsiq, et võrokõsõq ja põh́aeestläseq tõõnõtõõsõst arvo es saanuq, a esiki tävveste johuslinõ parhilladsõh võro kiräkeeleh Vikipeediä artikli tekst, ku tälle eesti keele õigõkiräparandaja pääle laskõq, tunnistas piaaigo egä sõna vigatsõs ja vidä nailõ ala verevä joonõ. Umavaihõl täpsähe kokko lätt tah õnnõ vähä päält 20% sõnost, ni ka noidõ hulgah um sääntsit (kõllatsõga ärqmärgidüq), miä olõ-õi mõlõmbah keeleh sama tähendüsega.<o:p></o:p></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-70529733909244635832022-09-02T01:22:00.002-07:002022-09-02T01:24:25.165-07:00Paigan, kottal, kotsil vai kotussõ pääl? III<div style="text-align: left;"><br /></div><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p>Miilde tulõ üts setodõ kottalõ kõnõld nal´ajutt, kos papp küsüs tii pääl katõ latsõ käest, kas nä ka Jeesust tunvaq, ja latsõq ütleseq vasta: „Ei tunnõq! Ega mi siist ei olõq, miiq olõmõ Lobotkast.” Täämbädse päävä talna keelen ütlesiq latsõq särtse küsümise pääle kinmähe: „Me pole kohalikud.” A võrokõisile autas sii nali miilde tulõtadaq, et <i>kohalik</i> olõ-i meele märnegi hädätarviline sõna. Mink jaost viil umaette umahussõna, ku saat küssüq: „Kas sa siist olõt?” ja vastataq: „Ei, ma olõ tast mõtsa takast”? Hädä või tullaq, ku jutt olõ-i inemiisist: <i>kohalik tasand</i>, <i>kohalik omavalitsus</i>. A sõs või vasta küssüq, et märne umavalitsus sõs olõ-i <i>kohalik</i>? Ja kas <i>kohalikul tasandil</i> tähendäs midägi muud ku <i>kotus(t)õ pääl</i>? „Eesti-võro sõnaraamatun” antu vastussõq <i>seokandi</i>, <i>umakandi</i>, <i>kotusõpääline</i>, <i>paigapääline</i> piässiväq ärq katma ka muuq talnakiilse sõna <i>kohalik</i> tähendüseq. Raamatun edimädsest pakut vastus <i>uma</i> ei pruugiki egäle poolõ nii häste passiq. A ku iks üte kandi rahvas om kohegi kokko tulluq, sis tuu kottalõ ütlet jo külq: „Siin omaq kõik umaq inemiseq.” Eski ku pia egälütel näist om särne elonägemine vai kasvai mõni arvamine, miä sullõ võõrast jääse. </o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;">Seeniq
olõq juht´nuq juttu iks sinnäqpoolõ, nigu võissi tuust <i>koha</i>-tüvest võro
keelen hoobis vallalõ saiaq. A periselt omaq võro keelen olõman olluq tuu
tüvega „essütüssõnaq”, midä inämb ei mõistõtaq pruukigi. Ku rahvalaalun kitetäs <i>sa olõt kohalt kosilanõ</i>, <i>naaraq kohalt kondsõni</i> vai küsütäs <i>vai om kohalt
äräq koolnu?</i>, sõs <i>kohalt</i> tähendäs sääl tuudsamma, mis <i>perüs, hoobis</i>. Ka
kõnnõkeelen om tuud sõnna viil kirja pant: <i>Noq om kohalt tõnõ ilm</i> (Harglõ).
Ja kogoni <i>kohalik</i> om võro keelen joba varrõmb tutva olluq, õnnõgi tähendüsen
’sobiv, paras; kohane’: <i>Neoq ommaq mullõ kohalikuq rõivaq</i> (Karula); <i>Uss om
tarõl iihn, taa om kohalik asi</i> (Har). Periselt om jo sama tüvi ja soomõ
keelegagi ütitseq tähendüseq ka sõnan <i>kohendama</i>. Kohendamõq sis umma võro
kiilt nii, et vanaq aśaq vaihõpääl alt vällä tulõvaq ja hingätäq saavaq.
Vahtsit tulõ pääle nigunii.</p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><i>Kala
Urmas</i><o:p></o:p></p>
<p class="MsoNormal" style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: times;"><br /></span></p>
<div style="text-align: left;"><span style="font-family: times; font-size: 12pt; mso-ansi-language: ET; mso-bidi-font-family: Arial; mso-bidi-language: HI; mso-fareast-font-family: NSimSun; mso-fareast-language: ZH-CN;">Keelenäütit pakivaq internetist „Eesti murrete
sõnaraamat” ja „Eesti regilaulude andmebaas”.</span></div>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-54393282254196345382022-07-29T01:43:00.004-07:002022-07-29T01:56:50.754-07:00Eläjänimeq ommaq tunnõduq joba tuust aost, ku eläjit pidämä naati<p></p><p class="MsoNormal">Kõgõ vanõmbaq eläjänimeq ilman ommaq teedäq
Egiptusõst 4500 aastaga takast ja Kreetalt 3000 aastaga takast. Eesti ja Soomõ
kõgõ vanõmbaq lehmänimeq ommaq vast 1000 aastakka vanaq. Kõgõ vanõmba ao
eläjänimeq saavaq ollaq õnnõ väikulõ hulgalõ väikun majapidämisen annõduq
nimeq. Lehmäkarju naati pidämä mi maal vast viil nii 19. aastagasaal.
Kar´aeläjile (nt lambaq, kanaq vai tsiaq) üldidselt nimmi ei andaq, a mõni
esieräline ja silmäjääjä või nime sõski saiaq. Ka mõtsaeläjäq ei saaq üldidselt
nimme, a mõnikõrd või sõski ka tuud ette tullaq. Viil 100-200 aastakka tagasi
es saaq nimme ütski kass, a täämbädsel aol om tuu pia haruldanõ asi.</p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Ku eläjit om majapidämisen veidü, om hää näile
nimi andaq vällänägemise perrä. Näütüses musta karvaga elläi saa nimes <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Must</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Musti</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Mustu</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Murik</i> vai <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Mustik</i>, punanõ lehm saa nimes <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Punik</i>,
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Maaśo</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Maarik</i> vai <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Mooni</i>. Pandas
tähele ka muid eläjä välitsit märke, nt tähte otsa iin (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Tähti</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Tähik</i>), juttõ sälä
vai kihä pääl (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Jutik</i>), kirivüst (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kires</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Karõs</i>) jms. Vanõmbal aol peeti silmän ka eläjide sünnüaigu ja
annõdi nimi tuu perrä, nt iispäävä sündünü lehm võisõ nimes saiaq <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Eesik</i>, tõsõpäävä sündünü <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Tõõsik</i>, kolmapäävä <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kolmik</i>, neläpäävä <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Neles</i>,
riidi <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Reed´o</i>, puulpäävä <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Poolik</i>, pühäpäävä <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Püühik</i>, jõulõ aigu sündünü <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Jõulik</i>,
suvõl <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Suvik</i> jne. Võromaal võidi
lehmile nimmi lainadaq ka läti keelest, nt iispäävä sündünü lehm võisõ nimes
saiaq <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pirmala</i> (läti keele sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pirmdiena</i> ’iispäiv’) perrä vai punanõ
lehm <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pruuńala</i> pruuni värvi perrä.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Ku kari kasvi ja eläjit oll´ hulga, naati lehmile
pandma naasõnimmi. Edimält, 19. aastagasaa edimädsel poolõl panti tuud väega
pahas ja arvati śaksu kombõs. Täämbädsel aol om peris harilik, et suurõn
eläjäfarmin ommaq naasõnimmiga lehmäq, nigu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Aada</i>,
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Bibi</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Inger</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Krissu</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Maiga</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Manni</i> jpt. A kõgõ sakõmbaq ommaq säälgi iks vanamoodulidsõq
vällänägemise perrä annõduq nimeq, nigu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Mustik</i>,
<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Täpi</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Mooni</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kirjak</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Maasik</i> jt. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Parhillaq peetäs koton hariligult kassi vai
pinni. Täämbädse ao lemmikeläjäst om saanu joba ka tävveõiguslinõ pereliigõq ja
timäle annõtas kõgõ üldidsembält ka inemisenimi. Om tähele pantu, et kõgõ
populaarsõmbaq poissõ vai tütrikide nimeq saavaq ka pinne vai kassõ nimes,
näütüses <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Robin</i>. Pinitütrikke nimega <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Lotte</i> lövvüs vast egän külän vai
sõpruskonnan – ka kirändüse ja filmega köüdüst ei massaq eläjile nimeandmisõl alahinnadaq.
Vanal aol võisõ kimmäs ollaq, et pini nimega <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kaaro</i> vai <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Muri</i> oll´ egän
külän. Nüüt peetäs hulga ka sordipinne, kinkal ommaq umaq reegliq, kuis näile
nimmi andas. Sääne nimi om hariligult keerolinõ, a tuu tetäs pia suuperätses
kutsmisnimes, nt ammõtligu nimega pinni <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Fuerza
Real Leonardo</i> naati kutsma <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Lonni</i>.
Kassõlõ andas iks viil inämbältjaolt tüüpiliidsi kassinimmi, nigu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Miisu</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kiti</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Nurru</i> jt. <o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Fastrõ Mariko<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET">Edesilugõmisõs kaeq Mariko Fastõri ja Hipp Saarõ
artiklit „Eestlaste loomanimedest nimevikus ja tänapäeval“ – Oma Keel 1/2021,
lk 17-25. <a href="https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/05/MarikoFaster_HippSaar_OK-2021_1.pdf">https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/05/MarikoFaster_HippSaar_OK-2021_1.pdf</a><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal"><br /></p><p class="MsoNormal"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQV8pMDNB5alpCSVb_dvAQy_HXgVT91VCIRYVOFW3vukIR_jGsbyyz2f7IYVyea-RRNeDqDvWjJr5gugvsVMwHTJlKMXbmIsqVq0O8Gq9SSbZ64yGs4bRLuMLImlLG_OnebL9wywgnmK7XwhhdzXA0N_td1cLxrM1TieYs3plXzp2RWcOYv8YHHFN3/s3872/kass%20ja%20maask.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="2592" data-original-width="3872" height="330" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQV8pMDNB5alpCSVb_dvAQy_HXgVT91VCIRYVOFW3vukIR_jGsbyyz2f7IYVyea-RRNeDqDvWjJr5gugvsVMwHTJlKMXbmIsqVq0O8Gq9SSbZ64yGs4bRLuMLImlLG_OnebL9wywgnmK7XwhhdzXA0N_td1cLxrM1TieYs3plXzp2RWcOYv8YHHFN3/w493-h330/kass%20ja%20maask.JPG" width="493" /></a></div><br /><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">Seo kass sai nime <i>Triibu</i> uma vällänägemise perrä, </div><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">miä omgi üts eläjile nimepandmisõ päämäidsi põhimõttit.</div><br /><br /><p></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><o:p> </o:p></span></p><br /><p></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-66248004717196806472022-07-11T08:31:00.005-07:002022-07-11T08:40:24.179-07:00Hainatüü sõnavarra Urvastõ kihlkunnast, 1980-ndaq<p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Haina, midä niitäq, oll´ kolmõsugumast:
nurmõhain, maahain ja niidühain. Nurmõhain tetti hariligult ärq inne
jaanipäivä, maa- ja niidühain perän. Nurmõhain oll´ siimnest külvet, hariligult
timmut vai timmut ja ristik segi. Maahainas kutsuti peenükeist lambahaina, miä
kasvi säändse kotussõ pääl, midä olõ es kavva künnet.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Niidümassin võisõ olla traktori külen
vai sõs hobõsõmassin traktori perän. Säändsel massinal olliq tsõõriq, tiissli, istõq
ja vikat. Vikat oll´ katõ tähendüsega, suurõ vikadi seen käve tsika-tsaka tõnõ
vikat, midä liigut´ tsõõrõ päält ringi aetav kurbli. Kurbli püürlemise tekk´ edesi-tagasi
liikmisõs keps. Puust varrõga keps oll´ ainukõnõ kotus, miä perrä andsõ ja
purus lätś, ku mõni kivi, raud vai puujuurik vikatilõ juussõ. Suurõ kivi vai
kannu takan murdu purus massina puust tiissli. Niidümassina puust juppõ sai iks
vahetaq.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Vikatil olliq kands, rida sarvi ja kaarilaud.
Ku massinat tagasi lasti, pidi massina päält mahaq tulõma ja kaarilauda käega
üllen hoitma. Muidu oll´ vikadi nõstminõ jalaheebliga, korõmbalõ nõstminõ
käsiheebliga istmõ päält. Traktorimehele anti märku hõikmisõga.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Vähä kuiunu hain kääneti rihaga üles.
Liikma pidi perikarva, sõs olliq käänetävä kõrrõq tõisi all ja kaar´ juussõ
ludinal. Hõrrõmb hain lasti küländ kuivas saiaq ja tõmmati üles suurõrihaga.
Ristikaari , mitte perikaari, et rull´ma es nakanuq. Suurriha käve niisamatõ
traktori taadõ. Tuu pääl võisõ ka inemine ollaq, a sai ka nii, et traktori
päält panti nüür automaadi pedaali manuq ja nöörist tõmmatõn habasiva suurõriha
tsõõriq kõvõridõ pidimidõga riha üles. Tuu lei sõs plaksuga vasta istõt ja
rihatäüs sattõ. Suurõrihaga sai haina ka rõugu manuq tuvvaq.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Redelirõukõ inämb es pruugita, kõik
rõuguq olliq kas kärbärõuguq vai lõuna puul lätiredeliq. Lätiretel´ om kolmõ
nukaga retel´, tuu ei lasõq vihma sisse.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Kärbärõugu tegemises viidi hainakäruga
mõtsa kärbäq, rooviq ja kang. Kangõga lüüdi maa sisse mulguq, kärbäq panti
mulkõ sisse pistü, ütel pulgaq ütele poolõ, tõsõl tõsõlõ poolõ. Kärbäpulkõ
pääle säeti rooviq, ruuvõ pääle ammutõdi viglaga puulkuiv hain. Ku mõnõl kärbäl
oll´ mõni pulk puudu, tetti pikäst hainast köüdüs ja köüdeti ruuv tuuga kärbä
külge. Rõukusäädmise man oll´ tähtsä har´a säädmine – tuu jaos hoiõti kõgõ
likõmbaq viglatävveq – ja rõugu riibminõ. Häste tettü rõuk oll´ alt peenükene
ja ku tuud kasvai kuu aigu ildamb vidämä naati, oll´ sitaslännü haina hulk
väikene.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Hainu koduvidämises oll´ hainakäru.
Väikumbat hainakärru võidi kutsu laavats, suurõmbat – valgõlaiv. Käru – vai sõs
laiva – laavats vai platõ oll´ puust, ka talaq olliq puust ja noidõ otsõ seen
olliq konksiq kuurma kablaga kinnitõmbamisõ jaos. Hainavidämise man oll´ tähtsä
är otsustaq, kiä lätt kuurmat tegemä. Kuurmasäädjä sõs opaś viglamehi, kohe
tulõ üles anda, kon om kuurma seen tsomp jne. Alt umakõrda opati, kostkottalt
om kuurmasäädja kuurma liiga lajas vai üte poolõ pääle sõknu.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Hainaküünün saadõti latsõq kihi pääle
sõkma. Kihiviir oll´ kah tähtsä, tuud pidi kõrraligult kasvatama, ku hainu
vikluga üles anti. Mõnõn küünün olliq ekstra pikäq viglaq ülesandmisõs. Muidu
oll´ päämine hainatüüriist vigõl iks kolmõharulinõ, nelläharulist sitavikla joht
hainu manuq es võeta. Luudusliku kõvõrusõga viglahanna otsan oll´ puust props.
Vigla päämine abiline – riha – oll´ 1980-ndil harva esitettü, puust pidimidega.
Joba olli pruukmisõn plastmassist läti rihaq. Rihavarrõ pidi iks esiq tegemä ja
silles höölitsämä.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Kõgõ tähtsämb osanik hainategemise man
oll´ ilm. „Kuivaja tulõ,“ üteldi, ku musta pilve taivaviirde üles ai. Väikene
tsopś tõnõkõrd es tähendägiq, päiv tull´ vällä, hain tahesi ja sai iks rõuku
edesi pandaq. Ku suur vihm oll´ tulõman, prooviti hain ruttu vaalu riibu ja kämmu
vai rukka pandaq. Kämm oll´ vähämb ku ruga, hariligult panti haina kämmu rihaga
üsätäüsi kokku kandõn, rukka panti viglaga.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET">Ruga oll´ kõgõ vastikumb etapp
hainategemise man. Rua tegemine, et tä ümbre es lännüq, oll´ umaette kunst.
Kokkuvaonuidõ rukõ lahkminõ oll´ jäl rassõ. Edesi pidi tuud haina mitu kõrda rihaga
läbi palama. Lõpus tull´ iks rõuku pandaq, selle et peris kuivas tuu hain es
saaq ega saaq.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET"><br /></span></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif" lang="ET"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEieWuxAKAA9KvclZ3sGXw6NGlGECGJbVBS_Z4A68f-yg0ei-oSokr_RNFSSgeaUJpZnnjbj2FJmx6VP0UouLxpwKmkfO9tpmkLjzJU1lIrTS84eu1ckoWn9yZxai3VmbeOhVxH8frMIFQLIo87YPzFlr0qBfTKB1Y9ghvSw_Ie4jMOpNKvScuxmf61I" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="3405" data-original-width="2924" height="486" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEieWuxAKAA9KvclZ3sGXw6NGlGECGJbVBS_Z4A68f-yg0ei-oSokr_RNFSSgeaUJpZnnjbj2FJmx6VP0UouLxpwKmkfO9tpmkLjzJU1lIrTS84eu1ckoWn9yZxai3VmbeOhVxH8frMIFQLIo87YPzFlr0qBfTKB1Y9ghvSw_Ie4jMOpNKvScuxmf61I=w417-h486" width="417" /></a></div>Pilt autori sõaväest kodu saadõtust kiräst 1989. a suvõl.<br /><br /><p></p><br /><p></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-92070976336523266642022-07-06T21:21:00.007-07:002022-07-07T01:48:31.421-07:00Pido<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Et suvi om pitõ aig, kiroda täämbä sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pido </i>käändmisest.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Ku eesti keeleh muutus sõnal <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidu </i>käändmise aigu tüvi peris kõvva
(nim <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidu, </i>om<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> peo, </i>os<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> pidu</i>), sis võro
keeleh sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pido </i>(Õdagu-Võromaal <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidu</i>) tüvi ei muutuq ütevõrra pall´o, aq
nime- ja umakäänüs ommaq tävveste ütesamaq: nimekäänüs <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pido, </i><span style="mso-bidi-font-style: normal;">u</span>makäänüs<i style="mso-bidi-font-style: normal;"> pido, </i><span style="mso-bidi-font-style: normal;">a osakäänüs om tsipa tõistmuudu:</span><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> pito </i>(Õdagu-Võromaal sis <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidu : pidu : pitu</i>). Ütsüse tõisih käänussih
om sääne sama tüvi ku umakäänüsseh, nt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidol,
pidoni, pidoga</i>; tuu tähendäs, et määnestki *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">peo-</i> vai *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">pio</i>-vormi võro
keeleh ei olõkiq olõmah.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Ka mitmusõ nimekäänüsseh om sama tüvi ku
ütsüse umakäänüsseh (ja taa sõna man sis ka nimekäänüsseh): <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidoq. </i>Mitmusõ umakäänüs om tuuvasta sama
tüvega ku ütsüse osakäänüs, aq et kuikimuudu piät jo olõma arvo saiaq, et
tegemist om mitmusõga, sis om sõna lõpuh vabahelü tõnõ: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pitõ </i>(nt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pitõ aig</i>)<i style="mso-bidi-font-style: normal;">. </i>Ja osakäänüsse vorm om taa sõna man
säänesama ku umakäänüski: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pitõ </i>(<i style="mso-bidi-font-style: normal;">naid pitõ unõhta-i ilmangi ärq</i>). Tõisih käänussih
seehkäänüssest pääle om sis jälkiq sama tüvi ku umakäänüsseh, nt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pitõni om viil kavva aigu</i>.</span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg14xvOpqpC1Iowx4-2_fhutB9DT6Nln8W0EG5VJdwjqD7o-2xP6atLgSl-zBNmkTxirHJ70NouUoGnx308Hho1jrRoUYZJgROgrYvu7eksUc_YM8uM5FacqDqd7cA_ssbBV3sEHeyxad6kpJYR0iThgv5yGWConblgVT5v_7SNDtnG8QguC70kcAeX/s483/pido.jpg" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="146" data-original-width="483" height="97" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg14xvOpqpC1Iowx4-2_fhutB9DT6Nln8W0EG5VJdwjqD7o-2xP6atLgSl-zBNmkTxirHJ70NouUoGnx308Hho1jrRoUYZJgROgrYvu7eksUc_YM8uM5FacqDqd7cA_ssbBV3sEHeyxad6kpJYR0iThgv5yGWConblgVT5v_7SNDtnG8QguC70kcAeX/s320/pido.jpg" width="320" /></a></div><div style="text-align: justify;">Kotussidõ pruugitas Võromaal ka <i style="mso-bidi-font-style: normal;">a</i>-mitmust, tuu tähendäs, et mitmusõ uma-
ja osakäänüsse vorm või ollaq ka hoobis <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pita
</i>(nt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">naid pita jovva-i kiä ärq pitäq</i>).</div><o:p></o:p><p></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">A kohe võrokõnõ lätt ja kost tä tulõ? No
lätt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidolõ</i> ja tulõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pidolt</i>. Üldäs ka tagasõnaga, tuu
tähendäs sis niimuudu: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">lätsi pido pääle</i>
ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tulli pido päält</i>. Seehkäänüsse vormõ - nigu Toots sai kutsmisõ <i>pidussõ </i>vai parladsõ ao muudu <i>pittu </i>- võro keeleh ei pruugitaq.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Nii et ületulõva aastaga näemiq jälkinäq
Umal Pidol!<o:p></o:p></span></p><span face=""Arial",sans-serif"></span><p></p><i>Helen</i>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-83090988045116538482022-06-21T05:12:00.004-07:002022-06-21T05:12:32.846-07:00Paigan, kottal, kotsil vai kotussõ pääl? II<div style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;">„Kui sind pole siin,
siis sind pole olemas.” Kas olõ-i tutva ütelüs, kasvai mõnõst reklaamist? A ku
võro keeli küsümeq: „Kas kõik omaq olõman?”, sõs tuu tähendäski: „Kas kõik omaq
siin?” („Kas kõik on kohal?”). Selle et võro keelen olõ-i sõnna <i>kohal</i> (ega
ka sõnna <i>„kohale”</i>) ja ka sama tüvega määrsõnaq <i>kotsil</i> ja <i>kottal</i>
ei tähendäq kunagi siin- vai sääl-olõmist. Ja ku kiäki om õkva tulluq ja kitt
talna keeli: „Olen lõpuks kohal” vai „... kohale jõudnud”, sõs võro keeli üldäs
tuud hoobis: „Ma olõ peräkõrd peräl” vai „.. peräle saanuq.” Võro <i>peräl/peräle
</i>lääväq tähendüse poolõst külq ilosahe kokko talna synnoka <i>päral/pärale</i>
ja toda inämb võissigi näid julgõmbahe pruukiq, tuu asõmõl et laskõq sõnol <i>kohal/kohale</i>
võro kiilde sisse hiiliq. <br /></span><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;">A tuu om üts imelik ja
ärqseletämädäq asi, kuis võro keelen elässeq kõrvusi üte ja sama tähendüsega,
ütest ja samast tüvest peri sõnaq <i>kotsil/kotsilõ</i> ja <i>kottal/kottalõ</i>
ja kõik nä omaq tutvaq üle maa (harvõmb tulõ ette ka nigu vaehtõpäälsit <i>kotsal/kotsalõ</i>,
Vahtsõliinast om üts´ näädüs vormiga <i>kotsih</i>). Hää külq, üten kandin või
ollaq moodon inämb üts vai tõõn´e (mu kandin näütüsest <i>kottal/kottalõ</i>),
a tuu ei muudaq suurt piltiq. Võit üldäq <i>haugas linnas´ pää kotsil/kottal</i>
vai <i>saimõq ütel aol Sepä talo kotsilõ/kottalõ</i>. Nuuq omaq sis samaq
tähendüseq nigu talna sõnol <i>kohal/kohale</i>. Sõski, <i>kotsilõ/kottalõ</i>
tähendäs ka viil inämbät: 1) tuud, midä talna <i>kohta</i>: <i>tuu
kotsilõ/kottalõ üteldäs... , tä om viil väega kikstu uma iä kotsilõ/kottalõ</i>;
2) tuud, midä talna <i>kohakuti</i>: <i>mulguq säediq kotsilõ</i>.<br /></span><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;">Nigu tulõ harva ette
seenütlevät käänüst <i>kotussõn</i>, nii om saman kandin (Urvastõ, Harglõ,
Rõugu) olõman ka <i>n</i>-lõpuga määrsyna <i>kotta(h)n</i>: <i>egaüts umahn
kottahn; mõnõn kottan hainamaa pääl</i>. Sama tähendüsega vormiq <i>kotsan</i>
ja <i>kotsõh</i> omaq kirja pantuq õnnõ ludsi keelest.<br /></span><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;">Järgmäne kõrd kaessiq
ja imehtäsiq, kuis Võromaal olõ-i ütski inemine olluq <i>„kohalik”</i>.</span></div><div style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;"><br /></span></div><div style="text-align: justify; text-justify: inter-ideograph;"><span style="font-family: "Arial",sans-serif; font-size: 11.0pt;"><i>Urmas</i></span></div>
Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-62668831641432794762022-06-10T13:34:00.011-07:002022-06-10T14:15:55.648-07:00 Lõunõeesti keeleq ja rahvaq IV<p style="text-align: justify;"><b style="font-family: Calibri, sans-serif;"><span lang="FI" style="font-size: medium;">Tiidläisi ütsmiil</span></b></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><span lang="FI">Seol aastagasaal um soomõ keeletiidläne Kallio Petri umih õdagumeresoomõ keeleaoluu uurmiisih vahtsõst kinnütänüq Sammallahti Pekka umaaigsõt saisu-kotust, et muistinõ lõunõeesti kiil um õdagumeresoomõ algkeelest eräle lännüq kõgõ varrampa. Timä perrä lät</span><span lang="X-NONE">ś</span></span><span lang="FI"><span style="font-size: medium;"> algkeelest edimält lahko niinimmat sisemaa-murrõq, mink ainugõisis perrätulijis ummaki täämbädse päävä lõunõeesti keeleq, samal aol ku kõik tõõsõq õdagumeresoomõ keeleq ommaq tegünüq ildampa algkeele tõõsõst harost, mereveeremurdõst. </span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><br /></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlziF57WpJDNxJ-X1ynStqqZaIX_jpNgQd796kEgb6bTyus2THujcow7SO71eI7IzvwS_mur7OdPTKjRdtOGFprMLjjOyrG_En2wqPWV6gQqnRV4VFNrfIZSK-sp2sdhwzjWNkM9S1Pex2Oh1EHB5e-_R-nUmfFU98fiuS-hPFW2_NKyU9pkn8n8Pk/s1300/Screenshot%202022-06-10%20at%2023.35.30.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1214" data-original-width="1300" height="409" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjlziF57WpJDNxJ-X1ynStqqZaIX_jpNgQd796kEgb6bTyus2THujcow7SO71eI7IzvwS_mur7OdPTKjRdtOGFprMLjjOyrG_En2wqPWV6gQqnRV4VFNrfIZSK-sp2sdhwzjWNkM9S1Pex2Oh1EHB5e-_R-nUmfFU98fiuS-hPFW2_NKyU9pkn8n8Pk/w438-h409/Screenshot%202022-06-10%20at%2023.35.30.png" width="438" /></a></div><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><br /></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: 11pt;">Õdagumeresoomõ kiili jagonõminõ Kallio Petri perrä.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: medium;">Taa Sammallahti ja Viitso vällätuud ni Kallio kinnütet saisukotus lõunõeestist ku väega vanast eräle keeleharost um seo aastagasaa keeletiidüseh lajalt tunnistõt. <o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: medium;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><span lang="FI">Samma asja kõnõlõsõq ummi välläkaibmiisi ja uurmiisi perrä ka arkeoloogiq ja geeniuurjaq, a niisama ka aoluulasõq, geograafiq, rahvaluulõ-, kirändüse ja kultuuriuurjaq. Näide kõiki perrä ummaq lõunõeestläseq nii ummi giine, aoluu ku kultuuri perrä selgehe väega pikält olnuq umaette hõimoq, kiä ummaq muist eestläisist väega pal</span><span lang="X-NONE">ľo tõistmuudu</span><span lang="FI">. <o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: medium;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><span lang="FI">Kõgõ taa taustal um vähämbält tiidläisi hulgah huugu saanuq ütsjago vahtsõt lõunõeestivaimustust. Tuu um sääne vahtsõnõ lõunõeesti kiili uurmisõ, edendämise ni tunnustamisõ lainõq. Nii näütüses pandas parhilla Võro Instituudih kokko võro keele grammatigakäsiraamatut. Samal aol um Pajusalu Karl värskih Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti Keskusõ aastagaraamatuh vällä toonuq kogoni säidse lõunõeesti kiilt. Noist kolm – lõunõeesti keelesaarõkeeleq leivu ja ludsi Lätih ni kraasna Vinnemaal –- ummaq külh joba mõnt aigo vällä koolnuq. Siski um ütele noist, ludsi keelele, välislätläsest keelemiis Balodisõ Uldis ildaaigo loonuq vahtsõ kiräviie. Tuu um sääne ummamuudu kirotusviis, miä köüt väega ilosahe kokko võro ja latgali ortograafia. Ni veidüq viil tuust, miis an</span><span lang="X-NONE">ď tuuh vahtsõh kiräviieh</span><span lang="FI"> vällä ludsikiilse aabidsa. Ja tuud loetki tõtõstõ nigu võro kiilt latgali keele tähtiga. Ku sääl Latgalimaa süämeh õnnõ küländ tõsitsit huviliisi jakkunuq, sis võinuq jo ludsi keelegi vahtsõst ello herätäq, niisama nigu tuud um tett näütüses kah tävveste välläkoolnu korni keelega Suurbritanniah.<o:p></o:p></span></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: medium;"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI"><span style="font-size: medium;">Põnnõv vahtsõnõ asi lõunõeesti kiili uurmisõh um ka näütüses tuu, et Kallio Petri um tulnuq vällä vahtsidõ uurmiisiga, koh näütäs vahtsõh valgusõh lõunõeesti keelerühmä sisemäst jagonõmist. Tä tuu selgehe vällä, et lõunõeesti kiili hulgah um kõgõ vanõmb ja umanäolidsõmb umaette kiil olnuq täämbätses välläkoonuq leivu keelesaarõkeelekene. Tä um ärq näüdänüq ja tõõstanuq, et leivu olõ-õi olnuq lihtsähe üts väega lätimõolinõ õdaguvõro keele murrak, a ülepää kõgõ esiqerälidsemb kiil kõigist lõunõeesti keelist. </span><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI"> </span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC9XbuFfP4ZbfDfdvMwolNHbtUyfP5_XmQsGlCO_3XOPfe38Viv_3wHJcT1GF106B1JqMy86Iev5ndEWrKr50dnFeCqczmnWp_HwXpIYnMX90Hs7mwuIGbN4cTgXJfSDrZOm1S4QzU61wovMzkKAk3xLNJNqlMH-DOOYIFRUyU4konRTHc3fGaMLk_/s1206/Screenshot%202022-06-10%20at%2023.35.51.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="886" data-original-width="1206" height="346" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgC9XbuFfP4ZbfDfdvMwolNHbtUyfP5_XmQsGlCO_3XOPfe38Viv_3wHJcT1GF106B1JqMy86Iev5ndEWrKr50dnFeCqczmnWp_HwXpIYnMX90Hs7mwuIGbN4cTgXJfSDrZOm1S4QzU61wovMzkKAk3xLNJNqlMH-DOOYIFRUyU4konRTHc3fGaMLk_/w471-h346/Screenshot%202022-06-10%20at%2023.35.51.png" width="471" /></a></div><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI"> </span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: 11pt;">Kallio Petri lõunõeesti kiili jagonõmist ja tuuhulgah Leivu keelesaarõ keele väega esiqerälist kotust näütäv keelepuu. Joonist um tahkirotaja tävvendänüq seletüisiga, minkast näge, määntseq ummaq täämbädse päävä eläväq lõunõeesti keeleq, määntseq joba välläkoolnuq keeleq ja määntseq aoluulidsõq alg- vai vaihõkeeleq.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: 11pt;"><br /></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: medium;"><i>Sullõv</i></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI" style="font-size: medium;"><i><br /></i></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><span lang="FI"><span style="font-family: arial;"><span lang="FI"><span style="font-family: arial;"><i>Jutt l</i></span></span></span><i style="font-family: arial;">ätt edesi järgmäidsih võro keele blogi postituisih. Kullõldaq saa tervet seod lõunõeesti kiili ja rahvidõ luku <a href="https://helyait.ee/juva-sullov-lounoeesti-keele-ja-rahva/">Helüaida tiidüsjutu jaost</a>.</i></span></p><p class="MsoNormal" style="font-family: Calibri, sans-serif; margin: 0cm 0cm 0.0001pt; text-align: justify;"><b><span lang="FI"> </span></b></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-82519127333247738612022-06-02T05:58:00.001-07:002022-06-03T01:38:46.041-07:00Lüük ei sünnü löögi pääle, a süük iks sünnüs söögi pääle<p><span style="font-family: arial;">„Ütleq midägi võro <b>kiilen</b>! Kävemi <b>puudin</b>!“
või tõnõkõrd kuulda noorõmbit inemiisi kõnõlõman. Hää iks, et nä pruuvvaq
kõnõldaq, a om selge, et niimuudu kõnõlõjaq omma viil uman võro keele opmisõn poolõ
tii pääl. Ka peris võõral om sääntsest vahelduvast süsteemist rassõ arru saiaq,
nii et ku ütlet <b><i>keelen</i></b> vai <b><i>poodin</i></b>, sõs om tuu näide meelest
eestikiilne. Miä tuu hädä sõs om?</span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Mõnõl vabahelül (e.k. täishäälikul),
täpsämbähe keskkorgõl vabahelül om võro keelen ka korgõ paarilinõ, nt <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ee</i> paarilinõ om <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ii</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">oo</i> paarilinõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">uu</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">öö</i>
paarilinõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">üü</i> ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">õõ</i> paarilinõ korgõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">õõ</i> [<i style="mso-bidi-font-style: normal;">yy</i>]. Nä mängväq hindä vaihõl nigu
käkmismängu: kõrd om nätäq üts, sõs jälki tõnõ. Korgõ paarilinõ tulõ mängu sõs,
ku sõna om kolmandan väldüssen. Keskkorgõ täüshelü tulõ ette sõs, ku sõna om
tõsõn väldüssen.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET"><span style="font-family: arial;">Keelen tüütäs tuu nii:<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">ii : ee
: ii</span></b><span lang="ET"> </span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">→</span><span lang="ET"> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiil</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">keele</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiilt</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">miil</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">meele</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">miilt</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">piit</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">peedi</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">piiti</i>, (tä) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiit</i> : (ma) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">keedä</i><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">uu : oo
: uu</span></b><span lang="ET"> </span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">→ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kuul</i>
: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kooli</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kuuli</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tuul</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tooli</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tuuli</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">juuk</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">joogi</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">juuki</i>, (ma) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">juu</i> : (nä) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">joovaq</i>, (tä) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">juutsõ</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">joodõti</i>.</span><span lang="ET"><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">üü : öö
: üü</span></b><span lang="ET"> </span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">→ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">süük</i>
: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">söögi</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">süüki</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">lüük</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">löögi</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">lüüki</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">küük</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">köögi</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">küüki</i>, (tä) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">rüük</i> : (ma) <i style="mso-bidi-font-style: normal;">röögi</i><o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="font-family: arial;">A mille sõs sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">liin</i> ei käänüq <i style="mso-bidi-font-style: normal;">leena</i> ja
sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">piim</i> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">peemä</i>? Põhjus om keele aoluun. Sammamuudu vällä nägejäq sõnaq
võivaq ollaq mitund eri peritollu. Sõnnun <i style="mso-bidi-font-style: normal;">liim</i>
: <i style="mso-bidi-font-style: normal;">leeme</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiil</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">keele</i> om vaheldus
olõman, selle et alguperäne om *-e. Sõnnun <i style="mso-bidi-font-style: normal;">liim</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">liimi</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiil</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiilu</i> ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiil</i> : <i style="mso-bidi-font-style: normal;">kiili</i> seod vaheldust olõ eiq, selle et alguperäne om *-<i style="mso-bidi-font-style: normal;">i</i>. Ku oppiq võru kiilt ku võõrkiilt,
tähendäs seo, et sõnnu piät opma kuun põhivormõga. <o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="font-family: arial;">Om viil olõman ka paar <i style="mso-bidi-font-style: normal;">õõ</i> > korgõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">õõ</i> (midä om
tõnõkõrd kirja pantu ka <i style="mso-bidi-font-style: normal;">yy</i>), a tuud
piät täämbädse ao inemine väega hoolõga hää keelemõistja käest kullõma, et tedä
ka periselt kuuldaq olõssi.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET">yy : õõ
: yy</span></b><span lang="ET"> </span><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">→ myyt : mõõdi : myyti, myyk : mõõga :
myyka, võõras : vyyra : võõrast<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><span style="font-family: arial;">Nii sõs omgi, et mõni võro keele sõna vorm om
eesti keelega üttemuudu, mõni tõistmuudu. A aśal om uma loogiga – pikk ja
ülipikk helü vaheldusõq. Päälkirän olõjan vanansõnan ei olõq essüngit, a om
hoobis illos vabahelle vaheldus. Nii üteldäs ka midägi <i style="mso-bidi-font-style: normal;">võro keelen</i>, <i style="mso-bidi-font-style: normal;">käüdäs poodin</i>
ja süvväs <i style="mso-bidi-font-style: normal;">lämmind</i> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">süüki söögikotussõn</i>.<o:p></o:p></span></span></p>
<p class="MsoNormal"><span lang="ET" style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;"><o:p><span style="font-family: arial;"> </span></o:p></span><span style="font-family: arial;">Mariko</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiN_O8ysovKqi_XH7z7m5dgobeANGL7v7Dbz-FRcnw4R4QSFjnW-dUdVE9E5brO2r66O_ZpgcZw6Qht4AtZuOPmE6ws6DOJWWeNz7zGYghPwsvpJGhiOGekb-kgxYxSS-yP5lseufHMlOZ75Lkjr2N_gVzfIgx0CIQTk2B8mVNeJRK81AZKNux7Dok6" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="980" data-original-width="3612" height="159" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEiN_O8ysovKqi_XH7z7m5dgobeANGL7v7Dbz-FRcnw4R4QSFjnW-dUdVE9E5brO2r66O_ZpgcZw6Qht4AtZuOPmE6ws6DOJWWeNz7zGYghPwsvpJGhiOGekb-kgxYxSS-yP5lseufHMlOZ75Lkjr2N_gVzfIgx0CIQTk2B8mVNeJRK81AZKNux7Dok6=w584-h159" width="584" /></a></div><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><p></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> <span> </span><span> </span><span> </span><span> </span></span></span><span style="font-family: arial;">Silt üte lämmä söögi kotussõ saina pääl Võrumaal.</span></p><p class="MsoNormal"><span style="font-family: arial;"><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><span> </span><br /><br /></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-78372551218642912772022-05-27T07:53:00.003-07:002022-05-27T08:45:23.637-07:00Üte eesti keelest võro kiilde pantu keeleoppusteksti kerge võrokiilne ületoimõndus<p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Õkvalt parlaq um mul käsil üte eesti keelest võro kiilde pantu küländ rassõ keeleoppusteksti kerge võrokiilne ületoimõndus. Kerge um taa toimõndus tuuh mõttõh, et kuigi tah um kah parandamist umajago, selle et eesti algtekst um rassõ ja väega eräalanõ, ja kuigi ümbrepandja um väega püüdnüq ja taad rassõt teksti peris tublistõ ümbre pandnuq, olõ-õi täl kuigi kimmäst võro keele mõistmist egaq kuigi palľond võro kiilde ümbrepandmisõ kogõmust, tuuperäst, ku taad toimõndust väega süvält teesiq ja taast tõtõstõ hüvvä võro kiilt saiaq püvväsiq, sis piäsiq tah man palľo inämb märkmä ja lausit hulga inämb ümbre tegemä ja ilosampa ümbre sõnastama. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Vällä tulõma piät taast tüüst üts eesti ja viirtpiteh ka võro keeleoppust pututav võrokiilse Vikipeediä artikli. </span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Tulľ mõtõq jupikõnõ taast toimõndustüüst üles võttaq — väikus võrokiilse keele-toimõdamistüü näüdüsses. Tuudsamma ülesvõtõt tast sis noq nägegi. Üteliidsi um seo miiq võro keeleblogi edimäne videopostitus, sääne proovivideopostitus.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;">Võrokiilne mooduoppusõ erälasõnavara, midä tah tarvitõdas, um muidoki küländ vahtsõnõ, kõgõst paari-kolmõkümne viimädse aastaga seeh kujonuq. Siski um taad joba siin-sääl veidükese pruugit. Lausõoppusõ sõnavara um võro keeleh viil vahtsõmb, ja ma arva, et seo tekst tah umgi tuu ku mitte peris edimäne, sis kimmähe üts kõgõ edimäidsi pruukmiskatsit-kotussit.</span></p><p style="text-align: justify;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><iframe allowfullscreen='allowfullscreen' webkitallowfullscreen='webkitallowfullscreen' mozallowfullscreen='mozallowfullscreen' width='320' height='266' src='https://www.blogger.com/video.g?token=AD6v5dzStfojyfPG4cR-Aqq79NGDUWFdhnox1AlpBjlf6pO-AaAMl9L3rlHCVnqwlvCbrRKWfF-BgX5PpgX38uxZIg' class='b-hbp-video b-uploaded' frameborder='0'></iframe></div><p><i><br /></i></p><p><i><span style="font-size: medium;">Sullõv</span></i></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-12588677969592521532022-05-26T01:15:00.002-07:002022-05-26T01:39:21.313-07:00Käve nurmõn põldu tegemän<p> </p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Sõnnu lainamisõl ja keele sõnavaran kuun eksistiirmisel
om õks nii, et ommaq tähendüisi kotussõq ja ommaq noidõ kotussidõ täütjäq.
Sõnaq õkva nigu võistlõsiq pessi peräst, midä täütäq. Ku üten paigan köüdüst ei
tegüneq, sõs kõrval või õnnõs minnäq. Sõnaga <i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i> om õkva nii lännüq.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">nurm</i> om vana
uurali sõna, midä näütüses mansi keele kujul <i style="mso-bidi-font-style: normal;">n</i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">ū</span>r</i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">ǝ</span>m</i>
’niit’ või esiki kavvõdal Tsiberin är tundaq. Õdagumeresoomõ kiilin om taa
tävveste elun sõna ja tähendäs liivi, lõunaeesti ni vadja keelen maad, midä kündäs
ja külvetäs. Põh´aeesti, soomõ, mitman kar´ala, isuri, lüüdi ja vepsä keelen
tähendäs taa murru, hainaga maad, maad midä ei kündäq. Meil Võrumaal lätt
tüümiis nurmõ tüühü, kass nurmõ hiiri otsma, mäe pääl lainõtas rüänurm, nurmõmaa
om maisõmaa, ja nurmõhaina saias villävaeldusõga nurmõmaa päält, samal aol ku
niidüq ommaq iks likõ turbadsõ maa pääl olnuq.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i> om vähä
vahtsõmb sõna, a sõski kah vana lainsõna. Alggermaani *<i style="mso-bidi-font-style: normal;">fel</i><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span style="mso-bidi-font-family: Calibri; mso-bidi-theme-font: minor-latin;">Þ</span>o</i> om edevanõmbidõ kiilde
tulnuq joba edimädsest kokkuputmisõst germaanlaisiga, miä juhtu iks rohkõmb ku
kats tuhat aastakka tagasi, vahest pia kolm tuhatki. Saksa <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Feld</i> ja inglüse <i style="mso-bidi-font-style: normal;">field</i>
omma tuusama sõna perrätulõjaq.</span><span style="font-family: arial;"> </span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Noidõn kiilin, kon <i style="mso-bidi-font-style: normal;">nurm</i>
om kitsõnuq hainaga maa vai muru tähüstäjäs, tähendäs just <i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i> (kujul <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pelto</i>~<i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i>~<i style="mso-bidi-font-style: normal;">põldo</i>~<i style="mso-bidi-font-style: normal;">püud</i>) tuud maad, midä kündäs ja
külvetäs. Päämidselt õnnõ lõunaeesti ja liivi keelen säänest tähendüst olõ-i
olnuq.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Ummõtõ om <i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i>
miiq keelen tävveste olõman sõna ja <i style="mso-bidi-font-style: normal;">põldu
tegemä</i> tähendäs kah midägi – <i style="mso-bidi-font-style: normal;">suvivillä
mahaq tegemä</i>. Kultuuriq, nigu kesev, kaar, herneh, lina ommaq <i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i>. „Mineväaasta olõs sa üle mu nurmõ
mõtsa päsnüq, a timahavva om põld pääl,“ või üldäq. Põld om sõs tuu kultuur,
miä nurmõn kasus, a õnnõ suvivilläkultuur. Rügä ja talvõnisu olõ-i põld,
talvõraps sõs kah mitte. Põldu panti, rükä põimiti.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Tuudaigu, ku sõna <i style="mso-bidi-font-style: normal;">põld</i>
germaanlaisilt umas võeti, kasvatõdigi õnnõ suvõvillä vai tõsõ sõnaga tõuvillä.
Päämine kultuur oll´ kesev.</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Noq, ku meil omma põllumeheq, põllumajandus ja
põllumassiiviq, olõ-i hirmugi, et vanaq võrukiilseq tähendüseq ellu jääseq.
Ainukõnõ, midä või Võrumaa põllumehele soovitaq, et ku ti nurmõmaad ostati, sõs
pankõ toolõ nimi sõnaga -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">nurmõ</i>~-<i style="mso-bidi-font-style: normal;">nurme</i>, mitte -<i style="mso-bidi-font-style: normal;">põllu</i>. Näütüses <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Harginurmõ</i>,
mitte <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Hargipõllu</i>. Muidu tuu maa pääl
raps lätt talvõga vällä ja külmäõrn talvõkesev lätt õkva kimmäle!</span></p>
<p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Evar</span><o:p></o:p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"></span></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: left;"><span style="font-family: arial;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhXd01rpbcb3Ac85zA3jBt0Nh7JFFisCJNh8FjPjousgUlaMLE0JwXz3XRBzK9Gdt1OyfGXotDaGb5jiojdlMuOoRMa5HLA4IlOKK2YzVHO8maPs2poBZSNroC-jzifbw1MCKVICGT8mHRzKJ1EYkmWy_bnmydSY4GeSOJh9dprpHpggmXHl18VMjPp" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img alt="" data-original-height="2736" data-original-width="3648" height="370" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/a/AVvXsEhXd01rpbcb3Ac85zA3jBt0Nh7JFFisCJNh8FjPjousgUlaMLE0JwXz3XRBzK9Gdt1OyfGXotDaGb5jiojdlMuOoRMa5HLA4IlOKK2YzVHO8maPs2poBZSNroC-jzifbw1MCKVICGT8mHRzKJ1EYkmWy_bnmydSY4GeSOJh9dprpHpggmXHl18VMjPp=w493-h370" width="493" /></a></span></div><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;">Talvõrapsi nurm häitses lehekuu lõpun.</span></p><span style="font-family: arial;"><br /></span><p></p><p class="MsoNoSpacing" style="text-align: justify;"><span style="font-family: arial;"><br /></span></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4711557212234527571.post-85281275394757335812022-05-22T12:17:00.008-07:002022-05-23T05:30:01.830-07:00Midä tege EI ja midä ES? Eitämine võro keeleh<div style="text-align: left;"><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Võro keeleh om eitämine pall´ohki
tõistmuudu ku eesti keeleh. Üts suur vaih om tuu, et eitüssõna või ollaq nii
tegosõna iih (nigu <i>ma <b>ei</b> lääq pidolõ</i>) ku ka takah (nigu <i>ma lää <b>eiq</b>
pidolõ)</i>. Päält tuu või eitüssõnna üte eitämise man kats kõrda pruukiq (nigu
<i>ma <b>ei</b>
lääq pidolõ <b>eiq</b> ~ ma lää-<b>i</b> pidolõ <b>eiq</b></i>). Säänest tagaeitüst peetäs sagõhõhe esiki võro keele ütes
erilidsembäs joonõs. Ja tuusjaos om süüd kah, tagaeitüst om Euruupa keelist
õnnõ ütsikih (näütüses om taad mi küländ lähküh sugulaskeeleh vepsä keeleh). <o:p></o:p></span></p></div>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">A tulõ vällä, et kuiki tagaeitüs om võro
keele jaos umanõ, ei pruugitaq taad üttemuudu pall´o üle Võromaa. Uursõmiq minevä
aastaga Lindströmi Liina ja Pilviku Maarja-Liisaga, määnest eitüst võro keeleh
pruugitas. Sai selges, et tagaeitüs om päämäne eitämise muud seto keeleh, a
võro keeleh om päämädses edeeitüs, tagaeitüst om inämb õnnõ Rõugu ja
Vahtsõliina kihlkunna keeleh. Ku pall´o koh tagaeitüst pruugitas, kaeq kaardi
päält (midä tummõmb ala, tuud rohkõmb tagaeitüst om). Kaart om peri mi artiklist (<a href="https://keeljakirjandus.ee/wp-content/uploads/2021/09/M-L.PILVIKH.PLADOL.LINDSTROM.pdf" target="_blank">Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Liina Lindström 2021. Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võro ja seto eituslausetes. – Keel ja Kirjandus 8-9, 771–796</a>). Topelteitüst om egäl puul
veidüq.<o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"></p><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhy8ko9JA6HwyMa_TZWT0tXD9pojh5WASUFVYUbBYj6813rMBzas11NVbR1oYSv7i3sCZjCCs0osbvaqU7ytmA5a21PqZrh_3OpAJ38Jkt7O8NKJ1BStCtzl4KIK8bwbzm_MjGIt6-z17Vnp8fw1VJzXkWr_Xjyu4CoWLSDteL9u_bmzK1g_eRRNIpm/s912/eit%C3%BCs.png" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="811" data-original-width="912" height="285" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhy8ko9JA6HwyMa_TZWT0tXD9pojh5WASUFVYUbBYj6813rMBzas11NVbR1oYSv7i3sCZjCCs0osbvaqU7ytmA5a21PqZrh_3OpAJ38Jkt7O8NKJ1BStCtzl4KIK8bwbzm_MjGIt6-z17Vnp8fw1VJzXkWr_Xjyu4CoWLSDteL9u_bmzK1g_eRRNIpm/s320/eit%C3%BCs.png" width="320" /></a></div><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Tagaeitämise man on viil üts mutin, tuu
om eitüssõna vorm. Kõgõ lihtsämb ja selgemb om tuu, ku eitussõna pandas tegosõna
perrä, nigu üleväh om näüdüs <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ma lää <b style="mso-bidi-font-weight: normal;">eiq</b> pidolõ</i>. A tegeligult pruugitas
säänest umaette sõnna tegosõna takah küländ harva. Sagõhõmpa lätt eitüssõna tegosõnaga
kokko. Tuusjaos om kats muudu: 1) kas nii, et <i style="mso-bidi-font-style: normal;">e </i>jääs vällä ja perrä jääs õnnõ <i style="mso-bidi-font-style: normal;">i</i>,
nigu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ma lää-<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">i</b> pidolõ </i>vai sis 2) nii, et <i style="mso-bidi-font-style: normal;">e</i>
asõmalõ tulõ tegosõna viimäne vabahelü, nigu <i style="mso-bidi-font-style: normal;">lää-<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">äi</b>, süü-<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">üi</b>, juu-<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ui</b>, laula-<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">ai</b></i>.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif">Tõnõ suur asi, mille poolõst võro keele
eitämine om tõistmuudu ku eesti keele uma, om minevä ao eitüs. Eesti keeleh
pruugitas sääl tuudsamma <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ei</i>-sõnna midä
olõvahaohki ja tegosõna om <i style="mso-bidi-font-style: normal;">nud</i>-tegevüsnime
vormih, mis sis näütäs, et kõnõldas mineväst aost (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">ei vaadanud</i>). A võro keeleh om hoobis vastapiteh: tegosõna om sääne
sama ku olõvah aoh ja tuud, et kõnõldas mineväst aost, näge hoobis eitüssõnast,
mis mineväh aoh om <i style="mso-bidi-font-style: normal;">es </i>(<b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">es</i></b><i style="mso-bidi-font-style: normal;"> kaeq</i>). Ka mineväh aoh või pruukiq ede-,
taga- ja topõlteitämist. Tagaeitämise man või jälki eitussõna tegosõnaga kokko
minnäq.<o:p></o:p></span></p>
<p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif"><span> </span>Edeeitämine:
<i>ma es lääq eeläq pidolõ</i><o:p></o:p></span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif"><span> </span>Tagaeitämine: <i>ma lää es ~ lää-s ~ lää-äs eeläq pidolõ<o:p></o:p></i></span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: 0cm; text-align: justify;">
</p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face=""Arial",sans-serif"><span> </span>Topelteitämine: <i>ma es lääq eeläq
pidolõ es<o:p></o:p></i></span></p><p class="MsoNormal" style="line-height: normal; text-align: justify;"><span face="Arial, sans-serif"><i>Helen</i></span></p><span face=""Arial",sans-serif"></span><p></p>Võro keelen võro keelesthttp://www.blogger.com/profile/09508448417252090239noreply@blogger.com0