Ilvesse Aapo and selgehe teedäq viil ütest
vaihõst katõ keele vaihõl, ku tä võro keeli laul: „Koh kuradi kotsil ma
elä?”, a talna kiilde pand tuu ria: „Mis kuradi kohas ma elan?” Üts
igävene hädä om põh´aesti koht-sõna ja timä „tüvesugulaisi” võro kiilde ümbrepanmisega
kõikaig. Kõkkõ tuud ei jõvvaq siin üte kõrraga ärq kõnõldagi, a no kostõgi
otsast iks alostasiq. Kaessi edimält kõrvusi sõnno koht/kotus ja paik
tarvitamist võro ja talna keelen. Google näütäs, et talna keelen om kohavaim internetin kats kõrd harilikumb
ku paigavaim/paiga vaim. A võro
keelen ma olõ-õs viil kotu(s)sõ- vai kotsõvaimu trehvänüq, inne ku nüüt näi
internetin paari kotussõ pääl (pankõq tähele: kotussõ pääl!); kirotadas iks paaǵavaaḿust (nojah, võro kiŕakeeln muud´oki paigavaimust). Esiq mõtlõ, et selge tuu: paiga- om lühemb üldäq ku kotu(s)sõ-
ja särne vorm nigu kotsõ- olõ-i
„Esti-võro sõnaraamatun” hääst kitet (ütte näütelausõhe siski om sisse lipsanuq).
Innemb ma usu, et hoobis paigavaim om
võro kiŕandusõst hiilnüq põh´aesti kiŕarahva keeletarvitustõ. Kokkovõttõn tuu
nigu näütäsiq, et mõlõmbal sõnal om mõlõmban keelen sama tähendüs.
Aga nüüt: selge vaeh tulõ sõnno koht
ja kotus vaihõl sisse käänüste pruukmise man. Talna koha peal tähendäs hoobis muud ku võro kotu(s)sõ/kotsõ pääl. Tuu viimäne olõ-i talna keeli muud kui kohas. Näütüsest Kapp (auto, politsei) sais nüüt tõõsõ kotussõ pääl. Kas saasõ
saistaq ka kotussõn? Saasõ tõõńekõrd
külq, tuust om kah näütit „Esti kiili sõnaraamatun” („Eesti murrete
sõnaraamat”): `lämmän kotussõn
(Urvastõ); sisaskiʔ eläväʔ ilosin kotussin vi̬i̬ veeren (Rõugu). Vahtsõ ilma aigo
või kotussõn laemb pruukmine
tähendädäq sõski talna keele mõio.
A lõunõesti keelin om viil üts perüs ummamuudo „kotus” – kõik kotus, miä küünüs kõõgipooli. Talna koht säräst ainsust lupa-i joht. A miiq võissi tuu vahtsõst ärq oppiq. Pankõ tähele „Esti kiili sõnaraamatu” näütit: kiḱk kotuss olli must puha (silme ees läks mustaks) (Karksi); küll nüid väĺlän ladistap, kõ̭iḱ kotuss (kõik kohad) om vett täis (Nõo); kõ̭iḱ kotuss oĺl sõta täüś (Rõugu). „Siili” oppusõ aigo võit tuud viimäst üldäq ka hää meelega.
kotussõ-jutt lätt edesi...
Urmas
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar