Paigan, kottal, kotsil vai kotussõ pääl? I

Ilvesse Aapo and selgehe teedäq viil ütest vaihõst katõ keele vaihõl, ku tä võro keeli laul: „Koh kuradi kotsil ma elä?”, a talna kiilde pand tuu ria: „Mis kuradi kohas ma elan?” Üts igävene hädä om põh´aesti koht-sõna ja timä „tüvesugulaisi” võro kiilde ümbrepanmisega kõikaig. Kõkkõ tuud ei jõvvaq siin üte kõrraga ärq kõnõldagi, a no kostõgi otsast iks alostasiq. Kaessi edimält kõrvusi sõnno koht/kotus ja paik tarvitamist võro ja talna keelen. Google näütäs, et talna keelen om kohavaim internetin kats kõrd harilikumb ku paigavaim/paiga vaim. A võro keelen ma olõ-õs viil kotu(s)sõ- vai kotsõvaimu trehvänüq, inne ku nüüt näi internetin paari kotussõ pääl (pankõq tähele: kotussõ pääl!); kirotadas iks paaǵavaaḿust (nojah, võro kiŕakeeln muud´oki paigavaimust). Esiq mõtlõ, et selge tuu: paiga- om lühemb üldäq ku kotu(s)sõ- ja särne vorm nigu kotsõ- olõ-i „Esti-võro sõnaraamatun” hääst kitet (ütte näütelausõhe siski om sisse lipsanuq). Innemb ma usu, et hoobis paigavaim om võro kiŕandusõst hiilnüq põh´aesti kiŕarahva keeletarvitustõ. Kokkovõttõn tuu nigu näütäsiq, et mõlõmbal sõnal om mõlõmban keelen sama tähendüs.

Aga nüüt: selge vaeh tulõ sõnno koht ja kotus vaihõl sisse käänüste pruukmise man. Talna koha peal tähendäs hoobis muud ku võro kotu(s)sõ/kotsõ pääl. Tuu viimäne olõ-i talna keeli muud kui kohas. Näütüsest Kapp (auto, politsei) sais nüüt tõõsõ kotussõ pääl. Kas saasõ saistaq ka kotussõn? Saasõ tõõńekõrd külq, tuust om kah näütit „Esti kiili sõnaraamatun” („Eesti murrete sõnaraamat”): `lämmän kotussõn (Urvastõ); sisaskiʔ eläväʔ ilosin kotussin vi̬i̬ veeren (Rõugu). Vahtsõ ilma aigo või kotussõn laemb pruukmine tähendädäq sõski talna keele mõio.

A lõunõesti keelin om viil üts perüs ummamuudo „kotus” – kõik kotus, miä küünüs kõõgipooli. Talna koht säräst ainsust lupa-i joht. A miiq võissi tuu vahtsõst ärq oppiq. Pankõ tähele „Esti kiili sõnaraamatu” näütit: kiḱk kotuss olli must puha (silme ees läks mustaks) (Karksi); küll nüid väĺlän ladistap, kõ̭iḱ kotuss (kõik kohad) om vett täis (Nõo); kõ̭iḱ kotuss oĺl sõta täüś (Rõugu). „Siili” oppusõ aigo võit tuud viimäst üldäq ka hää meelega.

kotussõ-jutt lätt edesi...

Urmas