esmaspäev, 13. märts 2023

Võrokõsõ kolm kaemist

 „Kaeq perrä!” Kas tuu ütelüs ei olõq üts kõgõ harilikumb viis tsusataq võro kiilt talnakiilse jutu sisse? Ku estläne tuud kuuld, sõs saasõ jo alati arvo! Olkõq et arvosaamise sundust ei olõq: viil 2018. a. ÕS teedüstäs märksõna „kaema” man „murd”. Nii et riigikiil „kaemist” iks perüs umast ei tunistaq, mis tost, et tä ka raadion ja postilehen ette tulõ.

A ku lajan tähendüsen mõistvaq võrokõsõq esiq põrõlaq siid armsat sõnna tarvitadaq? Ku üldäq: „Kaeq perrä, kas vesi om kuum!”, kas sis tuldas tuu pääle, et kaiaq saat ka käega, mitte õnnõ silmiga? Tõtõstõ: lõunõesti „kaema” haard hindä ala nii soomõ „katsoa” ku põh´aesti „katsuma” tähendüseq, nii et siinmail olõ-i „katsuma”-sõnna ülepää vaja lännü ja „Kaeq perrä!” vastussõst talna keeli või ollaq ka: „Katsu järele!” Tarto keelengi üteldi: ülekohuss kotin ei saesa, temä om `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä (Puhja). Tulõ vällä, et „kaemine” sais meil ku sünonüüm „kobimise”, „kumpamise” ja tõisi särtside kõrval ja „käega kaemine” olõ-i märnegi ümbreütlemine.

Aga om viil ka kolmas kaemine – tollõn tõõsõn esti „katsuma” tähendüsen: perräpruummine. Ku jõvvumeheq tahtvaq teedäq, kua näist kõvõmb om, sõs nakassõq „jõudu kaema”, olkõ maadlõmisõ vai luurividämisega. Muuńasjutun võtt nõid „umma kunsti kaiaq”. Ka opõtajidõ „koolikatsumine” oll´ meil hoobis „koolikaemine”. Ja umast kotost ma tiiä viil säräst tarvitust, miä om võõras nool´e mu tutvilõ, kiä kavvõmbal Võromaal elässeq. 

Mi siin Räpinä jao pääl ja Võnnu puulgi kõnõlõmõ „kaemõ riidi liina minnäq,” „kaemõ sii nätäl puuq riita saiaq.” Tuu om iks siisama tähendüs, õnnõ inämb sinnäq ’kavatsema; ärgitama’ poolõ. Paistus, et muialpuul Võromaal (Kanepin, Urvastõn, Rõugun) om tuu jaost ollu sõna „kukutama”: ma olõ jo mitu nädälit kukutanu˽`liina minemä (Rõugu). Kost külh särne sõna om sündünü? Kas tõtõstõ om täl midägi tegemist kukkamisega: et kukutat ja kukutat, a saa-ai ärq kukatus? Võissi jo vahtsõst pruukma naataq, niisamadõ ka perrä kullõldaq, kas kiäki viil mälehtäs-tarvitas. Ja üteliisi meelen pitäq neid kõiki kolmõ vai viil inämbät kaemist, miä võrokõisil autasõq sii ilma asjo ummamuudo nätäq.

 

Hüvvä emäkeelepäivä!

Kala Urmas


Näütelauside läteq om "Eesti murrete sõnaraamat": https://www.eki.ee/dict/ems/.

pühapäev, 5. märts 2023

Ei viisiq-sutaq vai ei jovvaq-kõhtaq?


Võro viismä, sutma um innekõgõ eesti viitsima
Võro joudma, kõhtama um eesti suutma, saama, jaksama.
 


Õkva loi Näovihost Sarvõ Õie setokiilset juttu "Viisi-i, suta-ai". Tä kiroť sääl nii: "Mõntkõrd tulõ külge kiusaja Laiskus. Vots sis viisi-i midägi’ tetä’, suta-ai kohegi’ minnä’. Vaehtõpääl piat võtma vasta laisaelo. Laiskusõl om uma plaan, uutkõ’, uutkõ’, umadsõ’, kül’ tä joud ka’ kõigi tii’ mano. Proomkõ’ õks kotoh olla’ ku tä tulõ, sis om hüä videldä’ ja laisapäivi pitä’."

Väega õigõhe kirotas. Mul um peris sakõstõ kõrva-silmä jäänüq, et seo ilma aigo tükütäs võro ja seto keeleh kah eesti keele perrä mõtlõma ja ütlemä, nigu olnuq sutma sama ku eesti suutma. A tä olõ-õi. Sutma um võro ja seto keeleh iks edimält ja innekõgõ sama ku viismä, nigu taastsamast jutukõsõstki tuu ilosahe vällä tulõ. Ja eesti keele ei suuda um miiq keeli ei jovvaq vai jovva-aiq.

Peris puhtani essütüssõnos ei saaq seod sutma – suutma sõnapaari pitäq, selle et esiki "Võro-eesti-võro sõnaraamatuh" lääväq näide tähendüseq viirtpiteh kokko. Nii lövväki-i seod paari "Võro-eesti essütüssõnaraamatust". A vähekese essütäjä taa täämbädse ao pruukmisõ man siski um ja tuuperäst väikut seletüst taht.

Tõõnõ sõna, miä eesti suutma võro vastussõs häste passis, um kõhtama. Et maq inämb ei kõhtaq – ma enam ei suuda. Seo kõhtama um külh sääne väega vana ja unõhtõt sõna, midä täämbätsel pääväl kiäki väega inämb ei tiiäq. Vanõmbah võro keeleh um taa siski olõmah olnud. Niisama või tedä vanast tartokiilsest vahtsõst testamendist löüdäq, näütüses Matteusõ 5:36 (kaeq pilti). Eestikiilseh uueh testamendih um seo kiräkotusõ kõhtama vastus külh hoobis saama vai võima, a lätt jo taagi suutmisõ tähendüsega peris ilosahe kokko. 

Mu meelest um kõhtama nii hää ja illos vana uma sõna, et taad võisiq täämbätsel pääväl vahtsõst julgõmbahe pruukma naadaq.


Sullõv