„Kaeq perrä!” Kas tuu ütelüs ei olõq üts kõgõ harilikumb viis tsusataq võro kiilt talnakiilse jutu sisse? Ku estläne tuud kuuld, sõs saasõ jo alati arvo! Olkõq et arvosaamise sundust ei olõq: viil 2018. a. ÕS teedüstäs märksõna „kaema” man „murd”. Nii et riigikiil „kaemist” iks perüs umast ei tunistaq, mis tost, et tä ka raadion ja postilehen ette tulõ.
A ku lajan tähendüsen mõistvaq võrokõsõq esiq põrõlaq siid armsat sõnna tarvitadaq? Ku üldäq: „Kaeq perrä, kas vesi om kuum!”, kas sis tuldas tuu pääle, et kaiaq saat ka käega, mitte õnnõ silmiga? Tõtõstõ: lõunõesti „kaema” haard hindä ala nii soomõ „katsoa” ku põh´aesti „katsuma” tähendüseq, nii et siinmail olõ-i „katsuma”-sõnna ülepää vaja lännü ja „Kaeq perrä!” vastussõst talna keeli või ollaq ka: „Katsu järele!” Tarto keelengi üteldi: ülekohuss kotin ei saesa, temä om `õkva kätega `kaeda ja `silmiga nättä (Puhja). Tulõ vällä, et „kaemine” sais meil ku sünonüüm „kobimise”, „kumpamise” ja tõisi särtside kõrval ja „käega kaemine” olõ-i märnegi ümbreütlemine.
Aga om viil ka kolmas kaemine – tollõn tõõsõn esti „katsuma” tähendüsen: perräpruummine. Ku jõvvumeheq tahtvaq teedäq, kua näist kõvõmb om, sõs nakassõq „jõudu kaema”, olkõ maadlõmisõ vai luurividämisega. Muuńasjutun võtt nõid „umma kunsti kaiaq”. Ka opõtajidõ „koolikatsumine” oll´ meil hoobis „koolikaemine”. Ja umast kotost ma tiiä viil säräst tarvitust, miä om võõras nool´e mu tutvilõ, kiä kavvõmbal Võromaal elässeq.
Mi siin Räpinä jao pääl ja Võnnu puulgi kõnõlõmõ „kaemõ riidi liina minnäq,” „kaemõ sii nätäl puuq riita saiaq.” Tuu om iks siisama tähendüs, õnnõ inämb sinnäq ’kavatsema; ärgitama’ poolõ. Paistus, et muialpuul Võromaal (Kanepin, Urvastõn, Rõugun) om tuu jaost ollu sõna „kukutama”: ma olõ jo mitu nädälit kukutanu˽`liina minemä (Rõugu). Kost külh särne sõna om sündünü? Kas tõtõstõ om täl midägi tegemist kukkamisega: et kukutat ja kukutat, a saa-ai ärq kukatus? Võissi jo vahtsõst pruukma naataq, niisamadõ ka perrä kullõldaq, kas kiäki viil mälehtäs-tarvitas. Ja üteliisi meelen pitäq neid kõiki kolmõ vai viil inämbät kaemist, miä võrokõisil autasõq sii ilma asjo ummamuudo nätäq.
Hüvvä emäkeelepäivä!
Kala Urmas
Näütelauside läteq om "Eesti murrete sõnaraamat": https://www.eki.ee/dict/ems/.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar