laupäev, 8. aprill 2023

Paar vanna kilstakõist võro keele häötämise luust

Tuu kurb fakt um muidoki ammuq teedäq asi, et võro kiilt Eestih jo vähämbält päält saa aastaga um proovit kõrvalõ tougadaq ja vällä kitskuq. Tuud um tett õkva ku eesti keele hüäs ja edenemises. Võro kiilt um eesti keele tii päält iist ärq aet. Siski egä kõrd, ku jälq mõnõ seo võro keele ärqtapmisõ aktsiooni ütsikaśa pääle trehvä, sis jälq imehtä tuud ja um perädü hallus kaiaq. 

Seokõrd sai Plado Heleni käest juhatusõ sääntse kirotusõ mano üteh aolehe Olevik 1895. aastaga numbrih (nr 30), koh seletedäs tävve tõsihusõga, et võro kiilt es pidänüq inämb sukugi raamatidõ ja kirotamisõ keeles pruukma. Täpsämbähe um tah külh juttu kerigu lauluraamatist ja näide keelest, a tuu mant tuldas kipõstõ väega kimmä ja selge järeldüse mano, et mitte määnestki kirotõdut võro kiilt olõ-õi inämb vaia ja Eesti ainugõnõ kiräkiil tohes õnnõ Talliina kiil ollaq.


Vällävõtõq 1885. aastaga aolehe Olevik artiklist.


Tuu man um umaette põnnõv fakt tuu, et nail 19. aastagasaa lõpuaastil kõnõlda-ai tah lõunõeesti kiräkeele mõttõh inämb mitte tarto keelest ja tartokiilsist raamatist, a joba võro keelest, võro keele kirotamisõst ja võrokiilsist raamatist. Lõunõeesti kiili võro keele pääle taandamist om tegeligult nätäq ka Wiedemanni võro keele grammatiga edesõnast aastagast 1864, koh tä ütles võro keele küündüvät pia Viländi liinani vällä. Ni samma um tundaq ka Johann Hurda 1885. aastagal ilmunu võrokiilse aabidsa edesõnast, koh kah kõnõldas õnnõ võro keelest, a tarto keelest ei sukugi.  Tuusama vana võrokiilse aabidsa edesõnast löüd ka võro keele eesti rahva ütisüse hääs ohvõrdamisõ motiivi, a sääl külh iroonilidsõh võtmõh, mitte olõ-õi tuud tahet vai tuuga nõuh olt. 


Vällävõtõq Johann Hurda 1885. aastaga võrokiilse aabidsa
"Wastne Wõro keeli ABD raamat" edesõnast.


Ku seol miiq imäkeele kõrvalõtoukamisõl ummaq joba nii vanaq ja tah nimmatust viil vanõmba'ki juurõq (ütte-tõist tuu kotsilõ või lukõq ka näütüses Terje Lõbu 2005. aastagal kirotõdust magistritüüst), sis olõ-õi joht midä imehtäq, et täämbätsel pääväl võro keele haridustõ, meediähe jm ütiskunnaello ni läbi tuu perrihe tagasi tuuminõ käü nii vastavuulu ja vaivalidsõlt. Keele vahtsõst ellotuumist kisk kõva jovvuga tagasi pia paarisaa aastaga vastapididse tüü ja mõttõ ehk võro keele välläjuurmisõ inerts. 

Ku mi tuust vanast vastajovvust noq peräkõrd kuigimuudu jako saanuq, olnuq kõik võimalik ja võro kiil võinuq viil kavva kestäq.

Jüvä Sullõv

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar