Sissejuhatus
Täpsäle 400 aastakka
tagasi, 1622, tull´ trüküst käsiraamat katoliku papi jaos, kon ommaq kõrvuisi
liturgia tekstiq läti, tartu, poola ja saksa keelen. Seod või pitäq tartu
kiräkeele alustusõs. Väega võimsas alustusõs, selle et lõunaeesti teksti om
kirotanuq opnu inemine, kinkal taa kiil oll´ selge imäkeele tasõmõl. Piä
kimmäle oll´ tuu autor üts noist, kiä opsõ Poola-aigsõn Tartu jesuiite
kolleegiumin. Arvatas, et tä ollegi peri maarahva hulgast. Raamatit tävveligult
tartu keelen, nigu näütüses katõkismus-lauluraamat, and´ Tartu kolleegiumi
veliskund kah vällä, a nuuq olõ-i alalõ püsünü.
Kiräviis
Mu puult päälkirjä pantu
kolmõ sõnaga fraas tiêeb sinno ensas iseloomustas tuud põhja, midä Tartu jesuiidiq keelele
säädseväq. Kõgõpääst tiêeb, mitte tege.
Sääne verbivorm kuulu üleminekimurdilõ lõunaeesti ja põh´aeesti vaihõl. Sukugi
saa-i taa olla Otõmpää vai Sangastõ kandi kiil 400 a tagasi, selle et Otõmpääl
kõnõldi 100 a tagasi kah iks tege.
-o sõnan sinno om kah
traditsiooni alustus, et tartu kiil nakas´ pruukma peräsilbi o-d.
-õ kirutaminõ tähega -e
sõnan ensas ’õnsas’ om kah üts tartu
keele tunnusjuun. õ-d ehk
vokaalharmoonian tagapoolist e-d (ɣ, ɘ) või kirota e-ga.
Vokaalharmoonian edepoolist e-d võidi
kirotaq kah e-ga, a oll´ tendents
kirotaq tuud poola muudu ie-ga.
Rassõ om inemisil usku, et
mets~metz tartu kiräkeelen olõ-i tal´nakiilsüs, a tuud piässi lugõma
[mõts].
-ie
om Agenda Parva (AP) tekstin üts viguriga asi, minka sõski joba Andrus Saareste
ärq selet´. Tuu anna-i edesi korgõnõnut ülipikkä e-d, nigu või tundudaq. Ülipikkä hellü vai sõna kolmandat väldet
and edesi hoobis tsirkumfleks (ˆ) tähe pääl. Ku pall´o sääne kolmanda välte helü
400 aastakka tagasi korõmbas läts, olõ-i mõõdõt. Kimmäs om, et -ie tuud nättüst es märgiq. Kuigi,
inemise nimme kolmandan välten Peep om kirotõt Piep, sõs või jo tunduda, et märk külh. A ku näet, et ka inemise
nimme Peedo om kirotõt Piedo... ?! AP
tekstin om kirotõt ka kiëdä (kedä) ja
miehele (mehele). Tulõ leppüq, et -ie man om tendents märkiq tuuga terävät
edepoolist e-d, nii nigu poola
kiräviie -ie vastas vinne jeele (e).
Muun osan om AP kiräviis
ärq tiinnü vana kiräkeele uurjidõ kitüsõnaq ülivõrdõn. Ku nii hää kiräviis olõs
edesi lännüq ja tuud ei olõs saksaperäsüisiga är tsurgit, sõs olõs lõunaeesti
kiil joba hulga varahampa saanuq kõvas kiräkeeles.
y-ga AP
tekstin om nii, et kui seod lukõq -ij,
sõs saat õkva õigõ aru kätte. Taa om esiki parõmb ku ütskõik määne lõunaeesti
vai eesti kiräviis täämbädseni pääväni.
Prooviq lukõq
Noq ku jo kiräviiest
midägi tiiät ([-õ] kirotõdas e-ga,
piäq meelen, a inämbäste om -e iks harilik
[-e]!), või pruuvi näütüses abielutõotust lukõq, tuud puult, midä miis pidi
papi ütlemise perrä kõrdama:
Mina N. wetta sinno N. hennele omas heiges nink
laulatetus abi naises. Mina teota sinno armata, auvusta nink ütz heige abi elo
sino-ga piddädä.
Eyka taha mina sinno maha yättä amak surmani.
Ni heigete olgu Jumal Isänd mino wâese henge man kui
mina sedä söämest sulle teota.
Nigu nätäq, om 400
aastakka vana sõnavara arvu saiaq külh, ärq om kaonu sõna amak ’kooniq’. Sõna õigõ
om kirotõt h-algusõga: heige. Sõnan isänd om -i madaldunu e-s: esänd,
liitsõnast eyka om saanu ega ~ õga.
Varatsõmbaq uurjaq
Agenda Parvat ommaq õkva pääle löüdmist häste uurnu timä arhiivist üleslöüdjä aoluulanõ Otto Freymuth ja murdõuurja Andrus Saareste. Mõlõmba tüü ilmu 1938. Üts, kiä ildamb viil midägi tähtsät keele kottalõ om tähele pandnu, om tartu kiräkeele uurja Jaak Peebo, ku tä kirot´ Vastse Tõstamendi saamisluku. Tõsõq autoriq (Vello Helk, Pomozi Piitre), ommaq analüüsnü aoluulist ümbrüst, kuis sääne hää keelega raamat Tartun sündü ja Braunsbergin ärq trükitüs sai.
Ärq trükitüs sai? Muuhulgan, lõunaeesti saavalõ käändele käänet passiiv Tahat sina ristitus saya? om AP-n kah olõman.
Kaasaignõ om Agenda Parva tartu kiil viil tuu poolõst, et sääl es märgitä üttegi hõkki. Urvastõn tüüd tennü Gutslaff mõnikümmend aastakka ildamb oll´ tuuga iks väega hädän. Timä ja inne tedä viil Sangastõ Rossihnius tahiq hõkki t-ga märkiq (sahkut ’saaguq’), a plaan laidõti mahaq, et sinnäq ei ollõv midägi vaia. Tuugi om traditsiooni alustus.
Raamadu "Agenda Parva" kaas.
Pilt om peri:
http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/agenda_parva1
Raamadu "Agenda Parva" sisulehekülg.
Pilt om peri:
http://etbl.teatriliit.ee/meedia/agenda_parva1/agenda_parva_lehekulg