Rahva ülelugõmisõ perrä om võro ja seto keele kõnõlõjidõ nummõr peris illos (2021. aastaga kokko päält 97000), a iks kõnõldas naist ku ohustõduist keelist. Kuiki tuu hindämisel, kas kiil om ohostõt vai ei olõq, rehkendedäs esi tunnussiga, om ütś päämäidsist keele põlvkundlinõ edesiandminõ, tt kas vanõmbaq kõnõlõsõq kotoh latsiga tuud kiilt vai kõnõlõ-iq. Võro ja seto keele kotsilõ tiiämiq, et om väega veidü perrit, koh latsiga kõik aig võro/seto kiilt kõnõldas. Teimiq Tartu ülikooli keeletiidläisiga veebiküsümiisiga uurmisõ, millega tahtsõmiq teedäq, millal jätseq suurõmb jago võrokõisi/setosit perrä latsiga võro keeleh kõnõlõmisõ.
Veebi küsümiisile uutsõmiq vastama võro ja seto juuriga
inemiisi. Üttekokko vastaś 660 inemist.
Joonissõ päält om nätäq, kes kellega võro/seto kiilt kõnõl´
ja kas vastati võro/seto keeleh vai ei. Näemiq, et ku katõl vanõmbal
vannusõrühmäl oll´ võro/seto kiil kodokiil, tt näidega kõnõldi tuuh keeleh ja
nimäq vastassiq tuuh keeleh, sis noidõ jaos, kes ommaq sündünüq 1961. aastaga vai
ildampa, om taa muutunuq vanavanõmbidõ keeles, vanõmbaq inämb sagõhõhe latsiga
võro/seto kiilt es kõnõlõq. Ja mis keele püsümise kotsilt ka väega tähtsä: noil
aastagil sündünüq inemiseq vastassiq võro keeleh pall´o veidemb ku varrampa.
Tuu tähendäs, et pall´oq nuuq inemiseq es saaq inämb säänest keelemõistmist, et
näil olõssi võimalik kiil ummilõ latsilõ edesi andaq. Vai sis otsustiq tuud
mitte tetäq, selle et nä olliq keele peräst koolih (vai muial) hädäh (nt „Olin
ise koolis hädas, et ei osanud kirjakeelt. See põhjustas ka lastega kirjakeeles rääkimist.”).
