 |
| Marja ja siinde eesti, võro ja soomõ keeleh |
Mõtli, et väikus süäsuvitsõs blogipostitusõs passis häste tuu, et ku mi mõtsa midägi korjama lää, sis kohe mi lää võro ja kohe eesti keeleh.
Ku õkva väega lühkühe ärq üteldäq, sis um asi nii, nigu
võrokõsõq jo esiki väega häste tiidväq, et miiq lää iks marja ja siinde. Läämiq
kikkasiinde ja kuusõsiinde vai kasvai kitsõmamplihe. Niisama läämiq maaskahe,
mustkahe, vabarnahe, palohkahe, kurõmarja. Võimiq minnäq kasvai molohkahe,
kahruvabarnahe, kikkamarja vai linohkahe. Üte sõnaga, ütskõik määntsehe marja
vai siinde.
Tuu tähendäs sis, et võro keeleh mindäs keeleoppusõ perrä nigu ütte marja vai siinde sisse — ütsüse sissekäänüs. Samal aol eesti keeleh mindäs marjule ja seenele vai seenile, maasikale, mustikale jne, üte sõnaga inämbüisi kah ütsüs (seenele, maasikale), a mõnikord ka mitmus (marjule, seenile), a egäl juhul egä kõrd päälekäänüs -le.
Miä võro keele ütsüst pututas, sis mu meelest saa võro keeleh
vähämbält maŕanimmi man mõnikord tuu asõmal mitmust kah pruukiq ja üteldäq
näütüses, et läämiq mustkihe, maaskihe vai palohkihe. A
kas ka kurõmarjohe? Ei tiiäq, või-ollaq saa, a mullõ võõras. Ni viil
võõramb olnuq mitmus siini man, ei kujodaq ettegi, et võisiq minnäq siinihe,
tattõhe vai puravikkõhe. A naihtõ minekit ei üteldäq eesti keeleh
kah kunagi mitmusõh.
Ku mi lää kõgõ õnnõ marja ja siinde (sissekäänüs),
sis võisiq arvadaq, et vaest saamiq minnäq ka kalla ja jahti ni
ka kasvai tüühü. No jahti ja tüühü jo saagi minnäq (lisas
toolõ, et mindäs jahilõ vai jahi pääle ja tüüle), a kalla
minekit olõ-õi joht kunagi kuuldnuq, iks mindäs õnnõ kalalõ.
A võro keelel ummaq muidoki jo umaq murdõq vai piirkundlidsõq
keelepruugiq kah. Kõgõpäält õdaguvõro keeleh um he-lõpu asõmal -de/-dõ,
nii et mindäs mustikadõ ja maasikadõ. Karula kandi võro keeleh ummaq
sissekäänüse lõpuq hoobis ärq vaihtunuq päälekäänüse lõpõs, nii et sammamuudu,
nigu sääl üteldäs raamatuhe asõmal raamatulõ, tulõ sääl sis
üteldäq päälekäänüse lõpuga ka maasikalõ, mustikalõ. A iks siinde
ja marja, selle et nail sõnol olõ-õi sissekäänüsseh määnestki lõppu.
Muusiäh, võro kiil olõ-õi uma siinde ja marja
minekiga joht sukugi ütsi. Muidoki mindäs sammamuudu siinde ja marja
ka seto keeleh, ja ka soomõ keeleh mindäs niisama sieneen ja marjaan.
Parhilla mõtsah marjo ja siini um. Läämiq sis mõtsa! Läämiq marja, läämiq siinde!
Sullõv
