Kiä um lõunõeestläne?

Mõnikõrd nõsõs sääne küsümine üles. Sakõstõ pakutas sis vällä mitmõsugutsit kultuuriliidsi ja keeleliidsi tunnussit (et sullõ ummaq kododsõq aśaq savvusann ja sõir, et pruugit uma eesti keele seeh sõnno too ja pehme s-iga pluss jms). Siski tüküs taa kõik sakõstõ jäämä eesti keele keskses ja peris lõunõeesti keelist juttu ei tulõki. Täämbä õkva trehvssi Näovihoh üte sääntse arotusõ pääle, koh asi jälq nii postitusõh ku kommõntaarõh niimuudu oll’, ni tuu pand’ minno kah taa üle vahtsõst pääd murdma.

Ma esiq olõ külh pidänüq lõunõeestläisis iks innekõgõ noid, kiä mõistvaq mõnt lõunõeesti kiilt – võro, seto, mulgi vai tarto kiilt – kõnõldaq. Olkõq tuu kiil näil sis imäkiil vai ärq opit kiil (lõunõeestläses integriirünüq inemiseq). Vai kel vähämbält ummaq vanõmbaq vai vanaqvanõmbaq mõnt lõunõeesti kiilt kõnõldaq mõistnuq (lõunõeesti > eesti keelevaihtusõ läbi tennüq inemiseq).

Lõunõeesti kiili kaart, lipuq ja mõistjidõ arvoq 2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä.

Eestläisiga um jo külh nii, et eesti keele mõistminõ um eestläses olõmisõ kõgõ tähtsämb alos ja tunnus. Milles sis mõnõ lõunõeesti keele mõistminõ es pidänüq olõma lõunõeestläses olõmisõ kõgõ tähtsämb alos ja tunnus?

Samal aol paistus rahvalugõmisõst ja muialtki küländ selgehe, et keelemõistjaq pidäväq hinnäst uma keelelidse hindätiidmise perrä mitte innekõgõ lõunõeestläses, a õkva setos, võrokõsõs vai mulgis (vai ka tartlasõs, kuiki säänest hindämäärämist mitte Tarto liina, a tarto keelega köüdüsseh olõ ma peris eloh trehvänüq väega harva).

Nii et ütelt puult nigu võinuq lõunõeestläseq ollaq lõunõeestikiilseq inemiseq, a et nuuq ummaq uma hindäpidämise perrä hoobis seto-, võro-, mulgi- (vai tarto-), mitte lõunõeestikiilseq, kiä sis nuuq lõunõeestläseq ummaq?

Või-ollaq ummaq sis lõunõeestläseq hoobis nuuq, kiä hinnäst ütegi lõunõeesti keelega köütäq mõista-ai, a tuugiperäst Lõunõ-Eestih eläseq vai siist peri ummaq ja umah keeleh ja ilmanägemiseh siski määnestki lõunõeesti substraati tundvaq?

Vai olõ miiq, võrokõsõq, setoq, mulgiq (ja tartlasõq) noil hetkil lõunõeestläseq, ku mi parahuisi ummi edevanõmbidõ keele asõmõl eesti kiilt (määntsegi kerge lõunõeesti substraadi ja aktsendi poolõst muu Eesti eesti keelest tõistmuudu eesti kiilt) kõnõlõ? Inämbüsel meist tüküseq naaq eestikiilseq hetkeq eloh täämbätsel pääväl ülekaaluh olõma. Ni midä inämb taa uma lõunõeesti keele asõmal eesti keeleh elämine eloh ülekaaluh um, tuu inämb sis või-ollaq võigi uma võro, seto, mulgi (vai tarto) hindätiidmise asõmal hinnäst lõunõeestläses tundaq?

Vai um asi siski hoobis täpsähe vastapiteh – niimuudu, et lõunõeestläne olõki-i ütsik hindätiidmine, a hidätiidmiisi liit, nii et midä kimmämb um suq seto, võro, mulgi vai tarto keele mõistmisõ põhinõ hindätiidmine ja midä inämb saq umah egäpääväeloh umma seto, võro, mulgi vai tarto kiilt pruugit, tuu kimmämb lõunõeestläne sa olõtki?

Sullõv

Võrokiilseq üleskirotusõq – kuvõrd võrokiilseq nuuq ummaq ja kuis naid võrokiilse(mbä)s saiaq?

Tast lövvät üte väiku näüdüse tuust, määntseq võivaq võrokiilseq tekstiq muusõumõh, arhiiveh ja muial vällä nätäq, ku noid um inemiisi käest näide jutu perrä üles kirotõt, ja määntseq sis, ku naid um peräh võro keele pääle vai poolõ niiüldäq tagasi pant vai toimõndõt. 

Kas vai kuvõrd seo vai mõni tõõnõ päältnätäq nigu võrokiilne vai võrokiilsevõitu üleskirotus ülepää um võrokiilne ni midä ja kuis tetäq, et taad võrokiilse(mbä)s saiaq? No kaemiq, miä altpuult näküs.

Võromaa Karula kihlkunnast peri üleskirotus, üles võet ERA värskist (4.9.2025) FB-postitusõst.

Allpuul olõ ma seohsamah arhiiviüleskirotusõh paksu pihlõdsõ kiräga vällä toonuq sõnavormiq, midä võisiq vaia ollaq teksti võro kiilde (tagasi) toimõndamisõ man muutaq, ni tuu all näge taadsamma jutukõist muq toimõndõdult, koh rohilidsõga um näüdät, midä um muudõt. 

Üles kirotõt: Aeti jahti ka. Jahiasi oli säändene, et aeti mõisa poiskese ja kõik kokku - jänese ja kitsi taga ajama. Siis anti suutäis viina ja suupistet ka, a muud es antu. Säändse lapatsi oli puust, neid löödi kokku. Nüüd ei ole nii palju ajajaid, nüüd rüükva. Vanast oli 4-50 inimest, nee ajasive. Igaüts läts oma lapatsige, mõisakubijas käsut välja. Ütskord üte mõisniku pool, siis jälle teise. Koera olli ka, kats-kolm koera, nii ära õpatu, et kui pasunat puhkse, siis olli koera koon jälle. Hunte siis enam ei ollu.

Jutustas August Kivirähk. RKM II 308, 126/7 (13)

Üles kirjutas ja pildi tegi Mall Hiiemäe. ERA, Foto 10608

Üle toimõndõt: Aeti jahti ka. Jahiasi olľ säändene, et aeti mõisalõ poiskõsõq ja kõik kokku – jänessit ja kitsi takan ajama. Sis anti suutäüs viina ja suupistõt ka, a muud es andaq. Säändseq lapatsiq olliq puust, noid lüüdi kokku. Nüüd ei olõq nii palľu ajajit, nüüd rüükväq. Vanast olľ 4–50 inemist, nuuq ajasivõq. Egäüts lätś uma lapatsigõ, mõisakubijas käsüť vällä. Ütskõrd üte mõisniku puul, sis jälq tõsõ. Piniq olliq ka, kats-kolm pinni, nii ärq opatuq, et ku pasunat puhksõ, sis olliq piniq koon jälq. Sussõ sis inämb es olõq.

Jutust´ Kivirähä August. RKM II 308, 126/7 (13)

Üles kirot´ ja pildi tekk´ Hiiemäe Mall. ERA, Foto 10608

Lühkühe üteldäq, üleskirotusõq tüküseq, külh mitte kõgõ, a väega sakõstõ, olõma võro-eesti segäkiilseq – um nigu võro kiil ja nigu peris olõ-õi kah. Vai sis um nigu eesti kiil ja nigu peris olõ-õi kah.

Ni ku tahtaq naid üleskirotuisi saiaq määntsegihe inämb-vähämb kõrralistõ võro kiilde (mitte tingimäldäq võro kiräkiilde, a näütüses võro keele tuu kandi varianti, kost jutt um üles kirotõt), sis või kõgõ vähämbät hädäperälist toimõndust ollaq üts-kats klõpsu, a või ollaq ka pia terve jutu ümbrepandminõ. Olõnõs nii üleskirotusõst ku toimõndajast ja timä tüü mõttõst, mink jaos täpsämbähe tä tuud üleskirotust toimõndas.

Kõgõ põhilidsõmbaq parandusõq, midä hariligult um vaia tetäq, et tekst segäkiilsest võrokiilsembäs saiaq, ummaq (üteh näüdüssidega seosama üleskirotõdu teksti seest):

• vabahelükokkokõla ja kakkõhelü (nt poiskese > poiskõsõq, ei ole > ei olõq, rüükva > rüükväq, ajasive > ajasivõq, puhkse > puhksõ);
• pehmendüseq (nt palju > palľu, läts > lätś, käsut > käsüť);
• hurdaq ehk nõstõduq keskkorgõq vabahelüq (nt löödi > lüüdi, pool > puul);
• muu helüoppus (täis > täüs, iga > egä, oma > uma, kord > kõrd, õpatu > opatu)
• sõnamuutminõ (nt mõisa > mõisalõ, oli > olľ, jänese > jänessit,  es antu > es andaq, ei ollu > es olõq);
• sõnavara (inimest > inemist, nee > nuuq, kord > kõrd, koera > piniq, hunte > sussõ).

Ku lisas sääntsele hädäperätsele toimõndusõlõ või tõõnõkõrd vaia ollaq teksti viil inämb võrokiilsembäs, näütüses võro kiräkeele vai inämb ummamuudu, eesti keelest ja illatsõmbist eestiperätsist muutuisist võimaligult veidemb mõotõdu võro keele poolõ muutaq, sis saa viil mitmit tõisigi paranduisi tetäq, kasvai näütüses: ajasive > ajasivõq (> aivõq > aiq), nüüd > noq, mõisniku > mõisnigu, opatu > opatuq (> opaduq).

Kokkovõttõs tahtnuq üteldäq, et võrokõisilt üles kirotõduisi õkva nigu võrokiilsit, a periselt rohkõmb vai veidemb segäkiilsit juttõ või ja sakõstõ ka õkvalt tulõ võrokiilsembäs tetäq, ku nuuq umah segäkiilsüseh iks väega silmä-kõrva kriipväq. Tuud nii hindä jaos mõttõh vai kõva helüga lugõmisõs, ku viil inämb latsilõ unõjutu lugõmisõs vai kohki avaldamisõs. Sakõstõ olõki-i sääne võrokiilsembäs tegemine väega keerolinõ, selle et inämbüisi ummaq nuuq iks üteq ja samaq aśaq, miä toimõndamisõ man tekstist-teksti kõgõ ette tulõvaq.

Aiteh Eesti Rahvaluulõ Arhiivilõ, kiä seosama üleskirotõdu vana ao jahijutu täämbä ütismeediähe postiť, minkast maq õkvalt seo blogipostitusõ jaos tsütsütüst sai.

Sullõv