Parhillatsõl aol, ku ilma piten kääväq esisugumadsõq tõvõq, uurimi, kuis kutsuti tõpi vanal aol. Kaemi sisse näütüses 200 aasta tagutsõhe Karula sünnü-, abielu- ja surmameetrikalõ (EAA.1297.2.4).
Karula keriguopõtaja Friedrich Ferdinand Meyer
om dokumente kirutanu esierälidselt ilusa käekiräga – tuuperäst om noid ka hää
lukõq. Surmameetrikahe oll´ tuul aol kombõs üles märkiq hädäq, minka kätte inemiseq
kuuliq. Nii om tennü ka Meyer.
1826. aastaga radokuul (veebruarin) om Karula
kihlkunnan är koolnu kolm miist, kuus naist ja erälde omma vällä tuudu ka
koolnult sündünüq latsõq. Minkagiperäst om õkva radokuun koolnult sündünü neli
poisslast. Ei inne ega päält tuu aasta radokuud olõ-õi tuud kukki sakõstõ ette
tulnu, aastan vast õnnõ mõni kõrd.
Üts sakõmbit haiguisi om olnu rindtõbi,
harvõmb kutsut ka rinnatõbi. Tuuga võidi märkiq egäsugutsiid väega
rasõhit tävvü- ehk kopsutõpi, a kõgõ sakõmbahe tähend´ tuu arvadaq tiisikust.
Väega harilik om olnu ka pallavtõbi.
Nigu nimi ütles, om tõvõga arvadaq köüdet korgõ palavik. Täämbädsel aol tiiämi,
et ku om korgõ palavik, või kongi olla ka palanik (põletik). Palanikku saa
ravviq antibiootikumiga, a tuu vällälöüdmiseni lätś viil 100 aastakka.
Paistusõtõbi om
arvadaq köüdet paistõtamisõga. Paistõtaminõ või ummakõrda näüdädä mõnt rahu- ehk
neeruhätä vai süämehaigust.
Harvõmb tulõ ette, et koolduq om kõtutõppõ.
Tuu võisõ ollaq düsenteeriä vai söögikihvtüs vai midägi muud säänest, miä kõtu halutama
pand´.
Om ette tulnu, et naasõq omma koolnu latsevoodil.
Tuu tähend´ kas sünnütämisel vai päält sünnütüst.
1824. aasta juunin om Mähkle Paabu Hindrik
koolu hallisõitmisõ kätte. Harglõst om üles kirutõt, et ku oll´ halltõbi,
sõs “kihä kõik värisi ja joud lõppi otsa” (EMS: halltõbi). Tegemist om
lämmä ao tõvõga, midä kandvaq edesi kihulasõq ja tuud tundas täämbädsel aol
malaaria nimega. Viil om Meyer kirja pandnu saksakiilse tõvõnime Kaltes
Fieber, midä või võru kiilde pandaq ku külmävärinidega palavik. Om arvat,
et tuu tähendäs kah malaariat, a et tuu om Karulan müllänü 1827. aasta märdsi-
ja aprilikuun, ku kihulaisi es olõq, oll´ vast põhjusõs määnegi viirus.
Tuulläätseq ja kärnätõbi
ommaq määrätsegiq nahahaigusõq. Läädsäq ommaq leetriq, a tuulläädsäq vast
tuulõrõugõq. Kaalatõbi om arvadaq köüdet mõnõ tõsitsõmba hädäga
(meningiidi vai kilpnäärmega), miä tekk´ kaala kangõs.
Viil om surma põhjusõs märgit vaivajatõbi.
Vaivajatõbi või ollaq luupainaja ehk määnegi hädä, ku om rassõ hengädäq. A miä
om kuivtõbi, jääski tiidmäldäq, selle et inämbät tuust olõ-õi üles
kirutõt.
Paistus, et üle 70-aastaidsilõ es nakatagi
täpsämbät diagnuusi vällä märkmä, selle et näide manu om saksa keeli kirutõt Alterschwäche,
miä tähendäs vanadusõst nõrgas jäänüt.
