Neljapäev, 26. mai 2022

Käve nurmõn põldu tegemän

 

Sõnnu lainamisõl ja keele sõnavaran kuun eksistiirmisel om õks nii, et ommaq tähendüisi kotussõq ja ommaq noidõ kotussidõ täütjäq. Sõnaq õkva nigu võistlõsiq pessi peräst, midä täütäq. Ku üten paigan köüdüst ei tegüneq, sõs kõrval või õnnõs minnäq. Sõnaga põld om õkva nii lännüq.

nurm om vana uurali sõna, midä näütüses mansi keele kujul nūrǝm ’niit’ või esiki kavvõdal Tsiberin är tundaq. Õdagumeresoomõ kiilin om taa tävveste elun sõna ja tähendäs liivi, lõunaeesti ni vadja keelen maad, midä kündäs ja külvetäs. Põh´aeesti, soomõ, mitman kar´ala, isuri, lüüdi ja vepsä keelen tähendäs taa murru, hainaga maad, maad midä ei kündäq. Meil Võrumaal lätt tüümiis nurmõ tüühü, kass nurmõ hiiri otsma, mäe pääl lainõtas rüänurm, nurmõmaa om maisõmaa, ja nurmõhaina saias villävaeldusõga nurmõmaa päält, samal aol ku niidüq ommaq iks likõ turbadsõ maa pääl olnuq.

põld om vähä vahtsõmb sõna, a sõski kah vana lainsõna. Alggermaani *felÞo om edevanõmbidõ kiilde tulnuq joba edimädsest kokkuputmisõst germaanlaisiga, miä juhtu iks rohkõmb ku kats tuhat aastakka tagasi, vahest pia kolm tuhatki. Saksa Feld ja inglüse field omma tuusama sõna perrätulõjaq. 

Noidõn kiilin, kon nurm om kitsõnuq hainaga maa vai muru tähüstäjäs, tähendäs just põld (kujul pelto~põld~põldo~püud) tuud maad, midä kündäs ja külvetäs. Päämidselt õnnõ lõunaeesti ja liivi keelen säänest tähendüst olõ-i olnuq.

Ummõtõ om põld miiq keelen tävveste olõman sõna ja põldu tegemä tähendäs kah midägi – suvivillä mahaq tegemä. Kultuuriq, nigu kesev, kaar, herneh, lina ommaq põld. „Mineväaasta olõs sa üle mu nurmõ mõtsa päsnüq, a timahavva om põld pääl,“ või üldäq. Põld om sõs tuu kultuur, miä nurmõn kasus, a õnnõ suvivilläkultuur. Rügä ja talvõnisu olõ-i põld, talvõraps sõs kah mitte. Põldu panti, rükä põimiti.

Tuudaigu, ku sõna põld germaanlaisilt umas võeti, kasvatõdigi õnnõ suvõvillä vai tõsõ sõnaga tõuvillä. Päämine kultuur oll´ kesev.

Noq, ku meil omma põllumeheq, põllumajandus ja põllumassiiviq, olõ-i hirmugi, et vanaq võrukiilseq tähendüseq ellu jääseq. Ainukõnõ, midä või Võrumaa põllumehele soovitaq, et ku ti nurmõmaad ostati, sõs pankõ toolõ nimi sõnaga -nurmõ~-nurme, mitte -põllu. Näütüses Harginurmõ, mitte Hargipõllu. Muidu tuu maa pääl raps lätt talvõga vällä ja külmäõrn talvõkesev lätt õkva kimmäle!

Evar

Talvõrapsi nurm häitses lehekuu lõpun.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar