Pühapäev, 22. mai 2022

Midä tege EI ja midä ES? Eitämine võro keeleh

Võro keeleh om eitämine pall´ohki tõistmuudu ku eesti keeleh. Üts suur vaih om tuu, et eitüssõna või ollaq nii tegosõna iih (nigu ma ei lääq pidolõ) ku ka takah (nigu ma lää eiq pidolõ). Päält tuu või eitüssõnna üte eitämise man kats kõrda pruukiq (nigu ma ei lääq pidolõ eiq ~ ma lää-i pidolõ eiq). Säänest tagaeitüst peetäs sagõhõhe esiki võro keele ütes erilidsembäs joonõs. Ja tuusjaos om süüd kah, tagaeitüst om Euruupa keelist õnnõ ütsikih (näütüses om taad mi küländ lähküh sugulaskeeleh vepsä keeleh). 

A tulõ vällä, et kuiki tagaeitüs om võro keele jaos umanõ, ei pruugitaq taad üttemuudu pall´o üle Võromaa. Uursõmiq minevä aastaga Lindströmi Liina ja Pilviku Maarja-Liisaga, määnest eitüst võro keeleh pruugitas. Sai selges, et tagaeitüs om päämäne eitämise muud seto keeleh, a võro keeleh om päämädses edeeitüs, tagaeitüst om inämb õnnõ Rõugu ja Vahtsõliina kihlkunna keeleh. Ku pall´o koh tagaeitüst pruugitas, kaeq kaardi päält (midä tummõmb ala, tuud rohkõmb tagaeitüst om). Kaart om peri mi artiklist (Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Liina Lindström 2021. Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võro ja seto eituslausetes. – Keel ja Kirjandus 8-9, 771–796). Topelteitüst om egäl puul veidüq.

Tagaeitämise man on viil üts mutin, tuu om eitüssõna vorm. Kõgõ lihtsämb ja selgemb om tuu, ku eitussõna pandas tegosõna perrä, nigu üleväh om näüdüs ma lää eiq pidolõ. A tegeligult pruugitas säänest umaette sõnna tegosõna takah küländ harva. Sagõhõmpa lätt eitüssõna tegosõnaga kokko. Tuusjaos om kats muudu: 1) kas nii, et e jääs vällä ja perrä jääs õnnõ i, nigu ma lää-i pidolõ vai sis 2) nii, et e asõmalõ tulõ tegosõna viimäne vabahelü, nigu lää-äi, süü-üi, juu-ui, laula-ai.

Tõnõ suur asi, mille poolõst võro keele eitämine om tõistmuudu ku eesti keele uma, om minevä ao eitüs. Eesti keeleh pruugitas sääl tuudsamma ei-sõnna midä olõvahaohki ja tegosõna om nud-tegevüsnime vormih, mis sis näütäs, et kõnõldas mineväst aost (ei vaadanud). A võro keeleh om hoobis vastapiteh: tegosõna om sääne sama ku olõvah aoh ja tuud, et kõnõldas mineväst aost, näge hoobis eitüssõnast, mis mineväh aoh om es (es kaeq). Ka mineväh aoh või pruukiq ede-, taga- ja topõlteitämist. Tagaeitämise man või jälki eitussõna tegosõnaga kokko minnäq.

    Edeeitämine:             ma es lääq eeläq pidolõ

    Tagaeitämine:            ma lää es ~ lää-s ~ lää-äs eeläq pidolõ

    Topelteitämine:          ma es lääq eeläq pidolõ es

Helen

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar