Võro keeleh om eitämine pall´ohki
tõistmuudu ku eesti keeleh. Üts suur vaih om tuu, et eitüssõna või ollaq nii
tegosõna iih (nigu ma ei lääq pidolõ) ku ka takah (nigu ma lää eiq
pidolõ). Päält tuu või eitüssõnna üte eitämise man kats kõrda pruukiq (nigu
ma ei
lääq pidolõ eiq ~ ma lää-i pidolõ eiq). Säänest tagaeitüst peetäs sagõhõhe esiki võro keele ütes
erilidsembäs joonõs. Ja tuusjaos om süüd kah, tagaeitüst om Euruupa keelist
õnnõ ütsikih (näütüses om taad mi küländ lähküh sugulaskeeleh vepsä keeleh).
A tulõ vällä, et kuiki tagaeitüs om võro
keele jaos umanõ, ei pruugitaq taad üttemuudu pall´o üle Võromaa. Uursõmiq minevä
aastaga Lindströmi Liina ja Pilviku Maarja-Liisaga, määnest eitüst võro keeleh
pruugitas. Sai selges, et tagaeitüs om päämäne eitämise muud seto keeleh, a
võro keeleh om päämädses edeeitüs, tagaeitüst om inämb õnnõ Rõugu ja
Vahtsõliina kihlkunna keeleh. Ku pall´o koh tagaeitüst pruugitas, kaeq kaardi
päält (midä tummõmb ala, tuud rohkõmb tagaeitüst om). Kaart om peri mi artiklist (Maarja-Liisa Pilvik, Helen Plado, Liina Lindström 2021. Murded, varieerumine ja korpusandmed. Eitussõna paiknemine võro ja seto eituslausetes. – Keel ja Kirjandus 8-9, 771–796). Topelteitüst om egäl puul
veidüq.
Tagaeitämise man on viil üts mutin, tuu
om eitüssõna vorm. Kõgõ lihtsämb ja selgemb om tuu, ku eitussõna pandas tegosõna
perrä, nigu üleväh om näüdüs ma lää eiq pidolõ. A tegeligult pruugitas
säänest umaette sõnna tegosõna takah küländ harva. Sagõhõmpa lätt eitüssõna tegosõnaga
kokko. Tuusjaos om kats muudu: 1) kas nii, et e jääs vällä ja perrä jääs õnnõ i,
nigu ma lää-i pidolõ vai sis 2) nii, et e
asõmalõ tulõ tegosõna viimäne vabahelü, nigu lää-äi, süü-üi, juu-ui, laula-ai.
Tõnõ suur asi, mille poolõst võro keele
eitämine om tõistmuudu ku eesti keele uma, om minevä ao eitüs. Eesti keeleh
pruugitas sääl tuudsamma ei-sõnna midä
olõvahaohki ja tegosõna om nud-tegevüsnime
vormih, mis sis näütäs, et kõnõldas mineväst aost (ei vaadanud). A võro keeleh om hoobis vastapiteh: tegosõna om sääne
sama ku olõvah aoh ja tuud, et kõnõldas mineväst aost, näge hoobis eitüssõnast,
mis mineväh aoh om es (es kaeq). Ka mineväh aoh või pruukiq ede-,
taga- ja topõlteitämist. Tagaeitämise man või jälki eitussõna tegosõnaga kokko
minnäq.
Edeeitämine:
ma es lääq eeläq pidolõ
Tagaeitämine: ma lää es ~ lää-s ~ lää-äs eeläq pidolõ
Topelteitämine: ma es lääq eeläq
pidolõ es
Helen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar