Eläjänimeq ommaq tunnõduq joba tuust aost, ku eläjit pidämä naati

Kõgõ vanõmbaq eläjänimeq ilman ommaq teedäq Egiptusõst 4500 aastaga takast ja Kreetalt 3000 aastaga takast. Eesti ja Soomõ kõgõ vanõmbaq lehmänimeq ommaq vast 1000 aastakka vanaq. Kõgõ vanõmba ao eläjänimeq saavaq ollaq õnnõ väikulõ hulgalõ väikun majapidämisen annõduq nimeq. Lehmäkarju naati pidämä mi maal vast viil nii 19. aastagasaal. Kar´aeläjile (nt lambaq, kanaq vai tsiaq) üldidselt nimmi ei andaq, a mõni esieräline ja silmäjääjä või nime sõski saiaq. Ka mõtsaeläjäq ei saaq üldidselt nimme, a mõnikõrd või sõski ka tuud ette tullaq. Viil 100-200 aastakka tagasi es saaq nimme ütski kass, a täämbädsel aol om tuu pia haruldanõ asi.

Ku eläjit om majapidämisen veidü, om hää näile nimi andaq vällänägemise perrä. Näütüses musta karvaga elläi saa nimes Must, Musti, Mustu, Murik vai Mustik, punanõ lehm saa nimes Punik, Maaśo, Maarik vai Mooni. Pandas tähele ka muid eläjä välitsit märke, nt tähte otsa iin (Tähti, Tähik), juttõ sälä vai kihä pääl (Jutik), kirivüst (Kires, Karõs) jms. Vanõmbal aol peeti silmän ka eläjide sünnüaigu ja annõdi nimi tuu perrä, nt iispäävä sündünü lehm võisõ nimes saiaq Eesik, tõsõpäävä sündünü Tõõsik, kolmapäävä Kolmik, neläpäävä Neles, riidi Reed´o, puulpäävä Poolik, pühäpäävä Püühik, jõulõ aigu sündünü Jõulik, suvõl Suvik jne. Võromaal võidi lehmile nimmi lainadaq ka läti keelest, nt iispäävä sündünü lehm võisõ nimes saiaq Pirmala (läti keele sõna pirmdiena ’iispäiv’) perrä vai punanõ lehm Pruuńala pruuni värvi perrä.

Ku kari kasvi ja eläjit oll´ hulga, naati lehmile pandma naasõnimmi. Edimält, 19. aastagasaa edimädsel poolõl panti tuud väega pahas ja arvati śaksu kombõs. Täämbädsel aol om peris harilik, et suurõn eläjäfarmin ommaq naasõnimmiga lehmäq, nigu Aada, Bibi, Inger, Krissu, Maiga, Manni jpt. A kõgõ sakõmbaq ommaq säälgi iks vanamoodulidsõq vällänägemise perrä annõduq nimeq, nigu Mustik, Täpi, Mooni, Kirjak, Maasik jt.

Parhillaq peetäs koton hariligult kassi vai pinni. Täämbädse ao lemmikeläjäst om saanu joba ka tävveõiguslinõ pereliigõq ja timäle annõtas kõgõ üldidsembält ka inemisenimi. Om tähele pantu, et kõgõ populaarsõmbaq poissõ vai tütrikide nimeq saavaq ka pinne vai kassõ nimes, näütüses Robin. Pinitütrikke nimega Lotte lövvüs vast egän külän vai sõpruskonnan – ka kirändüse ja filmega köüdüst ei massaq eläjile nimeandmisõl alahinnadaq. Vanal aol võisõ kimmäs ollaq, et pini nimega Kaaro vai Muri oll´ egän külän. Nüüt peetäs hulga ka sordipinne, kinkal ommaq umaq reegliq, kuis näile nimmi andas. Sääne nimi om hariligult keerolinõ, a tuu tetäs pia suuperätses kutsmisnimes, nt ammõtligu nimega pinni Fuerza Real Leonardo naati kutsma Lonni. Kassõlõ andas iks viil inämbältjaolt tüüpiliidsi kassinimmi, nigu Miisu, Kiti, Nurru jt.

 

Fastrõ Mariko

 

Edesilugõmisõs kaeq Mariko Fastõri ja Hipp Saarõ artiklit „Eestlaste loomanimedest nimevikus ja tänapäeval“ – Oma Keel 1/2021, lk 17-25. https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/05/MarikoFaster_HippSaar_OK-2021_1.pdf

Seo kass sai nime Triibu uma vällänägemise perrä, 

miä omgi üts eläjile nimepandmisõ päämäidsi põhimõttit.