esmaspäev, 11. juuli 2022

Hainatüü sõnavarra Urvastõ kihlkunnast, 1980-ndaq

Haina, midä niitäq, oll´ kolmõsugumast: nurmõhain, maahain ja niidühain. Nurmõhain tetti hariligult ärq inne jaanipäivä, maa- ja niidühain perän. Nurmõhain oll´ siimnest külvet, hariligult timmut vai timmut ja ristik segi. Maahainas kutsuti peenükeist lambahaina, miä kasvi säändse kotussõ pääl, midä olõ es kavva künnet.

Niidümassin võisõ olla traktori külen vai sõs hobõsõmassin traktori perän. Säändsel massinal olliq tsõõriq, tiissli, istõq ja vikat. Vikat oll´ katõ tähendüsega, suurõ vikadi seen käve tsika-tsaka tõnõ vikat, midä liigut´ tsõõrõ päält ringi aetav kurbli. Kurbli püürlemise tekk´ edesi-tagasi liikmisõs keps. Puust varrõga keps oll´ ainukõnõ kotus, miä perrä andsõ ja purus lätś, ku mõni kivi, raud vai puujuurik vikatilõ juussõ. Suurõ kivi vai kannu takan murdu purus massina puust tiissli. Niidümassina puust juppõ sai iks vahetaq.

Vikatil olliq kands, rida sarvi ja kaarilaud. Ku massinat tagasi lasti, pidi massina päält mahaq tulõma ja kaarilauda käega üllen hoitma. Muidu oll´ vikadi nõstminõ jalaheebliga, korõmbalõ nõstminõ käsiheebliga istmõ päält. Traktorimehele anti märku hõikmisõga.

Vähä kuiunu hain kääneti rihaga üles. Liikma pidi perikarva, sõs olliq käänetävä kõrrõq tõisi all ja kaar´ juussõ ludinal. Hõrrõmb hain lasti küländ kuivas saiaq ja tõmmati üles suurõrihaga. Ristikaari , mitte perikaari, et rull´ma es nakanuq. Suurriha käve niisamatõ traktori taadõ. Tuu pääl võisõ ka inemine ollaq, a sai ka nii, et traktori päält panti nüür automaadi pedaali manuq ja nöörist tõmmatõn habasiva suurõriha tsõõriq kõvõridõ pidimidõga riha üles. Tuu lei sõs plaksuga vasta istõt ja rihatäüs sattõ. Suurõrihaga sai haina ka rõugu manuq tuvvaq.

Redelirõukõ inämb es pruugita, kõik rõuguq olliq kas kärbärõuguq vai lõuna puul lätiredeliq. Lätiretel´ om kolmõ nukaga retel´, tuu ei lasõq vihma sisse.

Kärbärõugu tegemises viidi hainakäruga mõtsa kärbäq, rooviq ja kang. Kangõga lüüdi maa sisse mulguq, kärbäq panti mulkõ sisse pistü, ütel pulgaq ütele poolõ, tõsõl tõsõlõ poolõ. Kärbäpulkõ pääle säeti rooviq, ruuvõ pääle ammutõdi viglaga puulkuiv hain. Ku mõnõl kärbäl oll´ mõni pulk puudu, tetti pikäst hainast köüdüs ja köüdeti ruuv tuuga kärbä külge. Rõukusäädmise man oll´ tähtsä har´a säädmine – tuu jaos hoiõti kõgõ likõmbaq viglatävveq – ja rõugu riibminõ. Häste tettü rõuk oll´ alt peenükene ja ku tuud kasvai kuu aigu ildamb vidämä naati, oll´ sitaslännü haina hulk väikene.

Hainu koduvidämises oll´ hainakäru. Väikumbat hainakärru võidi kutsu laavats, suurõmbat – valgõlaiv. Käru – vai sõs laiva – laavats vai platõ oll´ puust, ka talaq olliq puust ja noidõ otsõ seen olliq konksiq kuurma kablaga kinnitõmbamisõ jaos. Hainavidämise man oll´ tähtsä är otsustaq, kiä lätt kuurmat tegemä. Kuurmasäädjä sõs opaś viglamehi, kohe tulõ üles anda, kon om kuurma seen tsomp jne. Alt umakõrda opati, kostkottalt om kuurmasäädja kuurma liiga lajas vai üte poolõ pääle sõknu.

Hainaküünün saadõti latsõq kihi pääle sõkma. Kihiviir oll´ kah tähtsä, tuud pidi kõrraligult kasvatama, ku hainu vikluga üles anti. Mõnõn küünün olliq ekstra pikäq viglaq ülesandmisõs. Muidu oll´ päämine hainatüüriist vigõl iks kolmõharulinõ, nelläharulist sitavikla joht hainu manuq es võeta. Luudusliku kõvõrusõga viglahanna otsan oll´ puust props. Vigla päämine abiline – riha – oll´ 1980-ndil harva esitettü, puust pidimidega. Joba olli pruukmisõn plastmassist läti rihaq. Rihavarrõ pidi iks esiq tegemä ja silles höölitsämä.

Kõgõ tähtsämb osanik hainategemise man oll´ ilm. „Kuivaja tulõ,“ üteldi, ku musta pilve taivaviirde üles ai. Väikene tsopś tõnõkõrd es tähendägiq, päiv tull´ vällä, hain tahesi ja sai iks rõuku edesi pandaq. Ku suur vihm oll´ tulõman, prooviti hain ruttu vaalu riibu ja kämmu vai rukka pandaq. Kämm oll´ vähämb ku ruga, hariligult panti haina kämmu rihaga üsätäüsi kokku kandõn, rukka panti viglaga.

Ruga oll´ kõgõ vastikumb etapp hainategemise man. Rua tegemine, et tä ümbre es lännüq, oll´ umaette kunst. Kokkuvaonuidõ rukõ lahkminõ oll´ jäl rassõ. Edesi pidi tuud haina mitu kõrda rihaga läbi palama. Lõpus tull´ iks rõuku pandaq, selle et peris kuivas tuu hain es saaq ega saaq.


Pilt autori sõaväest kodu saadõtust kiräst 1989. a suvõl.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar