Pido

Et suvi om pitõ aig, kiroda täämbä sõna pido käändmisest.

Ku eesti keeleh muutus sõnal pidu käändmise aigu tüvi peris kõvva (nim pidu, om peo, os pidu), sis võro keeleh sõna pido (Õdagu-Võromaal pidu) tüvi ei muutuq ütevõrra pall´o, aq nime- ja umakäänüs ommaq tävveste ütesamaq: nimekäänüs pido, umakäänüs pido, a osakäänüs om tsipa tõistmuudu: pito (Õdagu-Võromaal sis pidu : pidu : pitu). Ütsüse tõisih käänussih om sääne sama tüvi ku umakäänüsseh, nt pidol, pidoni, pidoga; tuu tähendäs, et määnestki *peo- vai *pio-vormi võro keeleh ei olõkiq olõmah.

Ka mitmusõ nimekäänüsseh om sama tüvi ku ütsüse umakäänüsseh (ja taa sõna man sis ka nimekäänüsseh): pidoq. Mitmusõ umakäänüs om tuuvasta sama tüvega ku ütsüse osakäänüs, aq et kuikimuudu piät jo olõma arvo saiaq, et tegemist om mitmusõga, sis om sõna lõpuh vabahelü tõnõ: pitõ (nt pitõ aig). Ja osakäänüsse vorm om taa sõna man säänesama ku umakäänüski: pitõ (naid pitõ unõhta-i ilmangi ärq). Tõisih käänussih seehkäänüssest pääle om sis jälkiq sama tüvi ku umakäänüsseh, nt pitõni om viil kavva aigu.

Kotussidõ pruugitas Võromaal ka a-mitmust, tuu tähendäs, et mitmusõ uma- ja osakäänüsse vorm või ollaq ka hoobis pita (nt naid pita jovva-i kiä ärq pitäq).

A kohe võrokõnõ lätt ja kost tä tulõ? No lätt pidolõ ja tulõ pidolt. Üldäs ka tagasõnaga, tuu tähendäs sis niimuudu: lätsi pido pääle ja tulli pido päält. Seehkäänüsse vormõ - nigu Toots sai kutsmisõ pidussõ vai parladsõ ao muudu pittu - võro keeleh ei pruugitaq.

Nii et ületulõva aastaga näemiq jälkinäq Umal Pidol!

Helen