Numbriq ja kiil

 

Mi ütel latsõl oll´ tullu kõva nohu. Saadi mehe apteeki, et küsügu säänest nohurohtu, miä passis katsõ-aastadsõlõ. Tä küsse võru keelen, sai rohu, massõ är, pand´ rohu kotti ja tull´ kodu. Naksimi sõs uurma tuud nohurohtu, selle et karbikõnõ tundu võõras. Aptiikri oll´ tälle andnu nohurohu, miä passis tarvitamisõs katõ- nika kuvvõaastaidsilõ. Saimi arru, et nii nigu mitmõq tõsõq inemiseq, es olõq aptiikri tennü vaiht võru keele numbriil kats ja katõssa.

Kats ja katõssa, nii nigu ka üts ja ütessä, ommagi hindävaihõl köüdedü. Ku kaia numbriid kümendsüsteemin, om ka lihtsä arru saiaq, mille nä ommaq köüdedü. Numbriq ütest kuvvõni ommaq väega vanaq sõnaq, uurali vai soomõ-ugri tüvega. Säidse om meile või-ollaq lainat indoeuroopa keelist. A katõssa ja ütessä ommaq noist hulga noorõmbaq sõnaq. Noidõ numbridõ tähendüs om: kats kümnest puudus ehk katõssa ja üts kümnest puudus ehk ütessä.

Üts väiku vikur om kah iks aśaga köüdet. Võru keelen käänüsseq sõnaq üts : üte, kats : katõ ja sõnnu katõssa ja ütessä moodustamisõ alussõs om umasütlejä käänüs üte ja katõ, minkast tulõva ütessä ja katõssa. Eesti keelen ei lääq numbriq segi selle, et eesti keelen muutus sõna tüvi umasütlejän käänüssen inämb: üks : ühe > üheksa, kaks : kahe > kaheksa.

Olõ tähele pandnu, et ku raamadupidäjäl om vaia häste täpsä ollaq vai ku mõnõl inemisel om vaia tõsõlõ üldäq telefoninumbrit, sõs sakõstõ tarvitasõq nä ütlemisel eesti kiilt, kukki muiduq kõnõlõsõq vabalt võru kiilt. Keeletiidläseq ommaq arvanu tuud, et ku uman keelen numbriq nakasõq inemiisi pääst ja keele päält unõhtuma, om tuu üts märk keele kaomanakkamisõst. A tuu olõ-õi jo määnegi uudis.

Fastrõ Mariko