Mille om nii, et mõni inemine ütles, et tälle miildüs sannan kävvüq, aq tõnõ jälkinäq, et miildüs
sannah kävvüq? Kas mõlõmbaq ommaq
iks võroperädseq? Jah, ommaq külh. Võromaal ommaki laǵõmbahe levinuq kats seehkäänüsse
lõppu: -n ja -h. Tuu ei tähendä siski, et sama inemine pruuk mõlõmbat.
Vastapiteh, kumba pruugitas, om selgehe köüdet tuuga, kost inemine peri om.
Õdagupoolidsõl Võromaal (= Lääne-Võrumaal) pruugitas n-lõpulist
seehkäänüst (sannan, mõtsan, telekan),
samal aol ku hummogupoolidsõl Võromaal (= Ida-Võrumaal) om tavaline h-lõpulinõ seehkäänüs (sannah,
mõtsah, telekah). Nii et tuust, et ma kiroda seeh-, mitte seenkäänüssest
või arvo saiaq, et olõ peri hummogupoolidsõlt Võromaalt. Ku mõnikõrd om
kuuldaq, et vormõ mõtsah ja sannah üldäs setoperätsis, sis tuuga om,
nigu om. Tõtõ om tuu, et ka Setomaal om seehkäänüsse lõpuh -h, aq massa-i kuiki unõhtaq, et poolõl
Võromaal om iks kah.
Päält naidõ katõ või mõnikord kuuldaq ka säändsit vormõ ku mõtsahn, sannahn, telekahn. Sääl om
seehkäänüsse lõpp vana -hn, millest
ommaki kujonuq mõlõmbaq, nii -n ku -h. Põrõ pruugitas hn-lõppu viil väega veidü, kõgõ inämb vast Haani nukah.
Võro kiräkiilde om naist variandsõst võet -n. A ku kellegi kodokeeleh om tõnõ variantś,
sis või tuu vabalt kirotõduid vormõ mõtsan ja
sannan lukõq vällä mõtsah ja sannah vai kogoni mõtsahn ja
sannahn. Ja esiq või iks kirotaq niimuudu, nigu umah keeleh om.
Karula kihlkunna keeleh om viil tõistsugumanõ pruukminõ: sääl
om sagõhõhe hoobis nii, et seehkäänüsse asõmal pruugitas päälkäänüst, nii et
sääl ei olõq lats ei koolin, koolih ega koolihn, aq hoobis koolil.
Helen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar