Midä ütleseq uuŕmisõq?
Lõunõeestläisi hindäpidämise asja um ildampa, jo seol aastagasaal, mitu kõrda täpsämbähe uurit. Naidõ Võro Instituudi ja Tarto Ülikooli ütistüüh tettüisi uurmiisi tulõmusõq näütäseki õkva taad-samma, minkast jo juttu um olnuq – et setoq pidäväq hinnäst kas setos vai sis setos ja eestläses kõrraga, võrokõsõq innekõgõ eestläses, a lisas ka võrokõsõs, ni mulgiq, sammamuudu, innekõgõ eestläses, a lisas ka mulgis. Tartogõisi kotsilõ olõ-õi uurmiisi tett.
Viil selgembähe kinnütäseq samaq uurmisõq tuud tiidmist, midä täämbätsel pääväl egäüts või niigi esiq tähele pandaq. Tuu um tuu, et nii võrokõsõq ku setoq pidäväq inämbüisi umma kiilt – võro-kõsõq võro kiilt ja setokõsõq seto kiilt – umaette keeles, ni võro ja seto kiilt umavaihõl kah katõs eräle keeles. Ütes eesti keele vai lõunõeesti keele murdõs, murdõkeeles vai võro-seto liitkeeles, minkast kah vaihõpääl juttu um olnuq, võrokõsõq ja setoq umma kiilt hariligult ei piäq.
Sama selge ja kimmäs olõ-õi sais joht mulkõga, kiä mõnikõrd kutsvaq umma kiilt mulgi keeles, a sakõstõ ka mulgi murdõs vai murdõkeeles.
Tartogõisi keelelidse hindäpidämise kotsilõ olõ-õi uurmiisi tett, a kuna tarto kiil um parhilla ilm-selgehe lõunõeesti keelist kõgõ kehvembäh saisoh, sis või arvadaq, et ka umma vanna tarto kiilt, ku taast ülepää midägi viil teedäs, peetäs parhilla inämbüisi murdõs, mitte umaette keeles.
Olõ mõnikõrd kuuldnuq ka tuud, et mõnõq tartomaalasõq kutsvaq umma vanna lõunõeestilist kiilt täämbätsel pääväl mitte inämb tarto, a võro keeles. Tuud olõ-õi ka väega midä imehtäq, selle et kuq täämbätsel pääväl kohki avaligult määntsistki lõunõeesti keelist kõnõldas, sis inämbüisi um iks juttu võro, seto vai mulgi keelest. Tarto keelest väega harva.
Midä ütles rahvalugõminõ?
Neljä eräle lõunõeesti kiilt näütäs selgehe ka rahvalugõminõ. 2011. aastaga rahvalugõmisõl küsüti inemiisi käest edimäst kõrda aoluuh, määntsit piirkundliidsi keelekujjõ vai murdit nä mõistvaq. Kõgõ inämb, pia 75 000 inemist, vastaś, et nä mõistvaq võro kiilt. Seto keele mõistjit olľ 12 500 ümbre, mulgi keelel päält 9000 ja tarto keelel päält 4000. Nii et rahvalugõmisõ perrä olľ kokko pia 102 000 lõunõeesti kiili mõistjat ni inämb ku 99% näist nimmaś määnestki kimmäst lõunõeesti kiilt. Noid, kiä nimssiq õnnõ lõunõeestit, a mitte üttegi kimmäst lõunõeesti kiilt, olľ tuhandõ inemise ümbre ehk veidemb ku üts protsõnt.
Tuu näütäs tävveste selgehe, et inemiisi hindätiidmiseh tegeligult määnestki ütist lõunõeesti kiilt olõmah olõ-õi. Um õnnõ kas võro, seto, mulgi vai tarto kiil. Lõunõeesti umgi sis keelekõnõlõjidõ hindätiidmise perrä naaq neli kiilt kokko. Taa um mitte üte keele, a keelerühmä nimi. Vai sis aoluu-linõ ja kultuurilinõ mõistõq.
Muidoki olnuq väega põnnõv teedäq saiaq, midä näütäs vahtsõnõ, 2021. aastaga rahvalugõminõ. Taal rahvalugõmisõl sai edimäst kõrda egä inemine pandaq kirjä inämb ku üte imäkeele. Täpsämbähe üldäq külh egä inemine päält lõunõeestläisi. Selle et kuna Eesti ammõtlik statistiga ei tunnistaq näütüses võro ja seto kiilt ku umaette kiili, sis võrokõsõq ja setoq es saaq rahvalugõ-misõl kiili nimekiräst valliq umas imäkeeles võro ega seto kiilt. Mi sai külh valliq näütüses lõunõsaami, suahiili vai navaho keele ja sato muid kavvit ja eksootiliidsi kiili, a umma imäkiilt mitte. Tuu sai külh esiq kirotaq kasti nimega "muu", a tuu tekḱ aśa küländ keerolidsõs ja palľodõl, nigu kuuldaq olľ, tuu es õnnistuki, kuigi proomiti külh. Ni egaq tuust määnest suurt sisulist vaiht olõki-is – nigunii rehkendäs statistigaammõt kõik inemiisi pantuq võro ja seto imäkeeleq automaatsõhe ümbre eesti keeles ni Võro murdõs ja Võro murdõ Seto murrakus. Sääne um meil parhilla iks viil kõrd ja säädüs.
Sullõv
Jutt lätt edesi järgmäidsih võro keele blogi postituisih. Kullõldaq saa tervet seod lõunõeesti kiili ja rahvidõ luku Helüaida tiidüsjutu jaost.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar