Ku parhilladsõ ao eesti keeleh om 14
käänüst, sis võro keeleh om õnnõ 13. Tuu, midä võro keeleh ei olõq, om na-lõpulinõ olõjakäänüs, nigu näütüses
eesti keeleh väikese lapsena ja soomõ keeleh pienenä lapsena. Viil 150 aastakka tagasi es
olõq säänest käänüst ka suurõmbal jaol põ-h´aeesti keeleh, olõmah oll´ taa õnnõ
rannamurdõ pruugih. 19. saa-aastagal pakuti rannamurdõ olõjakäänüst ka eesti
kiräkiilde. Tõsõs tähtsäs iihkujos taa käänüsse eesti kiilde tuumisõl sai soomõ
kiil, koh taa ka olõmah om. Eesti kiräkeelest om taa sis hildaaigu ka võro
kiilde tükmä nakanuq.
A tuu tähendä-i sukugi, et noidsammu
tähendüisi, midä taa käänüssega eesti keeleh edesi andas, võro keeleh ilma na-lõpulidse käänüsseldäq edesi andaq ei
saaq. Saa külh, aq õnnõ tõistmuudu. Kuimuudu sis? Tuu tah õnnõ mõnõq mooduq.
1. Seehkäänüssega, tuu tähendäs, et taasama
käänüssega, mille lõpuh om võro keeleh -n,
-h vai -hn (lõpp olõnõs tuust, kost kõnõlõja peri om). Näütüses ku eesti keeleh üldäs lapsena meeldis mulle
šokolaadijäätis, sis võro keeleh või üldäq latsõh~latsõn miildü mullõ sokolaadiiätüs. Mi kotoh om olnuq egäpääväne ütlemine vanas om vaiv saiaq,
vanah om hää elläq, koh paistus
taasama pruuk.
2. Kõrvallausõga, näütüses ku ma
lats olli, miildü mullõ
sokolaadiiätüs.
3. Mõnikõrd sünnüs väega häste pruukiq nimekäänüst, näütüses nende kingadega paistis ta esimest korda elus pikana om võro keeleh näide
kängiga paistu tä edimäst korda eloh pikk.
4. Kotussih, koh eesti keeleh pruugitas
olõjakäänüssega lisändit, pruugitas võro keeleh ku-köüdüssõnaga lisändit, näütüses võru keel kirjanduskeelena om
võro keeleh võro kiil ku kirändüskiil.
5. Mõnikõrd saa pruukiq määnestki
määrsõnna, nii võigi võta teda sellisena, nagu ta on võro keeleh ollaq
näütüses võtaq timmä niimuudu, nigu tä om.
6. Saajakäänüssega, näütüses kavas järgmisena nimetatud punkt või võro keeleh ollaq kavah järgmädses nimmät
punkt.
Helen
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar