Mille võro keeleh om 13, ku eesti keeleh ummõhtõgi om 14 käänüst?

Ku parhilladsõ ao eesti keeleh om 14 käänüst, sis võro keeleh om õnnõ 13. Tuu, midä võro keeleh ei olõq, om na-lõpulinõ olõjakäänüs, nigu näütüses eesti keeleh väikese lapsena ja soomõ keeleh pienenä lapsena. Viil 150 aastakka tagasi es olõq säänest käänüst ka suurõmbal jaol  põ-h´aeesti keeleh, olõmah oll´ taa õnnõ rannamurdõ pruugih. 19. saa-aastagal pakuti rannamurdõ olõjakäänüst ka eesti kiräkiilde. Tõsõs tähtsäs iihkujos taa käänüsse eesti kiilde tuumisõl sai soomõ kiil, koh taa ka olõmah om. Eesti kiräkeelest om taa sis hildaaigu ka võro kiilde tükmä nakanuq.
A tuu tähendä-i sukugi, et noidsammu tähendüisi, midä taa käänüssega eesti keeleh edesi andas, võro keeleh ilma na-lõpulidse käänüsseldäq edesi andaq ei saaq. Saa külh, aq õnnõ tõistmuudu. Kuimuudu sis? Tuu tah õnnõ mõnõq mooduq.
1. Seehkäänüssega, tuu tähendäs, et taasama käänüssega, mille lõpuh om võro keeleh -n, -h vai -hn (lõpp olõnõs tuust, kost kõnõlõja peri om). Näütüses ku eesti keeleh üldäs lapsena meeldis mulle šokolaadijäätis, sis võro keeleh või üldäq latsõh~latsõn miildü mullõ sokolaadiiätüs. Mi kotoh om olnuq egäpääväne ütlemine vanas om vaiv saiaq, vanah om hää elläq, koh paistus taasama pruuk.
2. Kõrvallausõga, näütüses ku ma lats olli, miildü mullõ sokolaadiiätüs.
3. Mõnikõrd sünnüs väega häste pruukiq nimekäänüst, näütüses nende kingadega paistis ta esimest korda elus pikana om võro keeleh näide kängiga paistu tä edimäst korda eloh pikk.
4. Kotussih, koh eesti keeleh pruugitas olõjakäänüssega lisändit, pruugitas võro keeleh ku-köüdüssõnaga lisändit, näütüses võru keel kirjanduskeelena om võro keeleh võro kiil ku kirändüskiil.
5. Mõnikõrd saa pruukiq määnestki määrsõnna, nii võigi võta teda sellisena, nagu ta on võro keeleh ollaq näütüses võtaq timmä niimuudu, nigu tä om.
6. Saajakäänüssega, näütüses kavas järgmisena nimetatud punkt või võro keeleh ollaq kavah järgmädses nimmät punkt.
7. Muidoki võivaq eesti- ja võrokeeline lausõq ka rohkõmb esimuudu ollaq, näütüses raha on sinu, kui selle esimesena leiad võissiq võro keeleh ollaq ku olõt edimäne, kes raha löüd, om taa sinu uma.
Nii et kuiki na-/nä-lõpulist olõjakäänüst kuuld parladsõ ao võro keeleh peris hulga, om taa siski illane eesti keele mõo ja vanõmbah võro keeleh om samma asja tõistmuudu ültüq.

Helen